Diplomaatide sõnul oli teisipäeva õhtuks resolutsiooni eelnõu toetanud pea pool 193 Peaassamblee liikmest. Tekst "tajub" Venemaa "agressiooni Ukraina vastu", vahendab Reuters. Resolutsiooni vastvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist toetust.

See sarnaneb resolutsiooni eelnõuga, millele Venemaa pani reedel 15-liikmelises julgeolekunõukogus veto. Peaassambleel pole ühelgi riigil vetoõigust.

"Venemaa sõda tähistab uut reaalsust. See nõuab meilt igaühelt kindlat ja vastutustundlikku otsust ning samale poolele asumist," ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock teisipäeval Peaassambleel.

Kuigi Peaassamblee resolutsioonid ei ole siduvad, on neil poliitiline kaal.

Teksti eelnõu "nõuab Vene Föderatsioonilt viivitamatult, täielikult ja tingimusteta viia kõik oma sõjalised jõud Ukraina territooriumilt oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse."

Arvatakse, et kümned riigid loobuvad ametlikult hääletusest või ei osale üldse.

15-liikmelises ÜRO Julgeolekunõukogus eelmisel nädalal toimunud kahel hääletusel Ukraina kriisi üle jäid Hiina, India ja Araabia Ühendemiraadid erapooletuks.

Peame jätma ruumi diplomaatiale, ütles Araabia Ühendemiraatide ÜRO suursaadik Lana Nusseibeh teisipäeval. "Kanalid peavad jääma avatuks, erapooletuks jäänud riikidel on need kanalid president Putiniga."

"Ukraina saatus on meie saatus; täna oleme me kõik ukrainlased," ütles Luksemburgi esindaja ja lisas, et kavandatava resolutsiooni toetamine tähendab hääletamist elude päästmise nimel.
Hispaania esindaja sõnul viitab hääletus ka "ÜRO olemasolu põhjusele".

Saksamaa delegaat ütles, et "Nüüd peame kõik valima rahu ja agressiooni, õigluse ja tugevaima tahte vahel, tegutsemise ja silmade kinni pigistamise vahel." Samal ajal kui Saksamaa pakub põgenikele toitu, abi ja peavarju, ütles ta, et on kooskõlas harta artikliga 51 otsustanud Ukrainat enda kaitsmiseks sõjaliselt toetada.

ÜRO sammud peegeldavad seda, mis juhtus 2014. aastal kui Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi piirkonna.

Julgeolekunõukogu kutsus riike üles seda mitte tunnustama kuid Venemaa pani sellele veto. Seejärel võttis Peaassamblee vastu resolutsiooni, millega kuulutas Krimmis toimunud rahvahääletuse kehtetuks. See sai 100 poolt- ja 11 vastuhäält ning 58 riiki jäi erapooletuks, samas kui kaks tosinat riiki ei osalenud.

2014. aastal Krimmis toimunud referendumil osales Venemaa ametlikel andmetel 83,1 protsenti elanikest ja 96,77 protsenti neist hääletas Venemaaga taasliitumise poolt.