Vene naftale alternatiivi leidmine on lihtsam, Vene gaasile keerulisem

Foto: ERR

USA keelustas Venemaa nafta, maagaasi ja kivisöe sisseveo. Euroopa Komisjon tutvustas teisipäeval keelustamise asemel Vene naftast ja gaasist loobumise pikemaaegset kava. Ühist kokkulepet Vene energiakandjatest loobumiseks Euroopa Liidul praegu ei ole.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles Strasbourgis, et komisjon ettepanekul peaksid Euroopa Liidu  gaasihoidlad 1. oktoobriks olema täidetud 90 protsendi ulatuses. Kavatsus on kaotada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest juba enne 2030. aastat.

Pärast kohtumist USA välisministri Antony Blinkeniga ütles peaminister Kaja Kallas, et Venemaa energiakandjatele sanktsioonide kehtestamine vajaks Euroopa Liidu ühtset toetust. 

"Mis puudutab Vene nafta- ja gaasiembargot, siis Euroopa riigid on erinevas olukorras, nad ei sõltu ühel määral Vene naftast ja maagaasist. Kui kõik peavad olema ühel meelel, siis see tähendab, et me peaksime leidma alternatiive nende riikide jaoks," lausus Kallas.

Majandusminister Taavi Aas ütles, et Eesti selliste sanktsioonide tõttu eriti palju ei kannataks, sest maagaasi tarbimise osakaal on riigi energiabilansis aasta-aastalt vähenenud ja moodustab praegu 6,5 protsenti. 

Kuid kasutajaid, nagu näiteks soojatootjad ja ettevõtteid, mõjutaks eelkõige gaasi kallinemine.

"Maagaasi reserviga on nii, et täna (Lätis) Inculkansi gaasijaama täidetakse, seal on juba natuke rohkem kui kahe kuu varu. Aga loomulikult ei ole see absoluutselt piisav, kui me räägime järgmisest kütteperioodist. Kui maagaasi sinna enam ei tule, siis loomulikult saab loota ainult LNG-le. Hästi pingutades kolm Balti riiki saaksid sellega hakkama. Kindlasti on mõju LNG hinnale ja seeläbi kindlasti ka gaasihinnale tervikuna Eestis," lausus Aas.

Euroopa Liit saab umbes 40 protsenti oma gaasist ja 30 protsenti naftast Venemaalt. Enim sõltuvad maagaasist Saksmaa ja mitmed teised Kesk-Euroopa riigid. Energiaeksperdi Andres Mäe sõnul on selle asendamine  keeruline, kütmise kõrval vajab gaasi näiteks ka väetisetöötus.

"Umbes kolmandik sellest impordist, mis Venemaalt tuleb, sellele katet ei ole. Kuskil 110 miljardist kuupmeetrist aastas, mis Euroopasse tuleb. Türgi on välja jäetud, kuskil 33, 30 miljardit kuupmeetrit on katteta. Aga ülejäänule leiab asendust küll. Ja ega Venemaa gaasist loobumine ei peagi olema sajaprotsendine, põhimõtteliselt võib seda piirata täpselt nii palju, kui palju on katteta osa on," lausus Mäe.

Nii Aasa kui ka Mäe hinnangul on naftatoodete puhul Venemaale alternatiivide leidmine palju lihtsam.

"Valikud on ikkagi põhiliselt Araabia riigid, mis selle OPEC+ leppega on kärpinud kõige rohkem oma naftatootmist. Puhtalt sellepärast, et seda on neil kõige lihtsam teha ja neil on ka seda kõige lihtsam taastada," lausus Mäe.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: