Venemaa peatas Kasahstani naftatransiidi

Ukraina ründamise eest lääneriikide sanktsioonide alla sattunud Venemaa peatas ootamatule rikkele viidates Kaspia torujuhtme kaudu kulgeva Kasahstani naftatransiidi läbi oma sadama.
Venemaa energeetikaministeeriumi teatel kahjustas hiljutine torm Musta mere äärses Novorossiiski sadamas terminali, mille kaudu Kasahstan tarnib maailmaturule miljon barrelit naftat päevas, vahendas ajaleht Kommersant. Kasahstan müüb oma naftat peamiselt Euroopa riikidele, mis pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist otsivad võimalusi loobuda Vene naftatarnetest, lisas leht.
Venemaa kontrolli all oleva Kaspia naftakonsortsiumi juhtkond kinnitas oma teates, et terminali remont võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib nafta tarnimine selle kaudu täielikult peatuda.
Kommersandi teatel tuli info terminali töö peatamisest hetkel, kui Vene naftale maailmaturul rakendatud allahindlus jõudis rekordilise 32,6 dollarini barrelist. Vene naftat müüakse allahindlusega, kuna vastasel juhul ei soovi lääneriikide vahendajad seda vastusena Venemaa sõjale Ukrainas osta.
Kasahstani pakutav toornafta segu oli sobiv alternatiiv Vene toornaftale Urals, kuid nüüd muutub selle pakkumine väga piiratuks. Selline olukord peaks soodustama nõudlust Vene toornafta järele, märkis Kommersant.
Kaspia naftajuhtme pikkus on 1500 kilomeetrit ning selle läbilaskevõimsuseks on 67 miljonit tonni naftat aastas. Läbi Venemaa Põhja-Kaukaasia regiooni kulgeva torujuhtme kaudu ekspordib Kasahstan maailmaturule üle 80 protsendi oma naftatoodangust. Nafta laaditakse Novorossiiski lähistel asuva terminali kolme väljaviigu kaudu tankeritele, mis viivad selle tarbijatele.
Torujuhtme konsortsiumi osanikud on Venemaa (31 protsenti), Kasahstan (20,75 protsenti), ettevõtted Chevron ( 15 protsenti), Lukoil (12,5 protsenti), Exxon (7,5 protsenti), Rosneft-Shell Caspian Ventures Limited (7,5 protsenti) ning rida väikeaktsionäre.
Toimetaja: Mait Ots