"Jah selle nimel töötatakse, et selgitada võimalused, et kiiresti teha sinna terminal, seda küll ajutise lahendusega, kuhu LNG laevasid vastu võtta," lausus Aas, lisades, et kui terminal rajada, peaks see valmima selleks sügiseks.

Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et Aas viitas LNG taasgaasistamise võimekusega laevale (floating storage regasification unit), mida on erinevalt maismaaterminalist võimalik ka mujale liigutada.

Aasa sõnul peab seetõttu tegema otsuse "täna ja kohe" ning võimalik, et kui riik otsustab terminali rajamist rahaga toetada, tuleb rahastus sisse kirjutada plaanitavasse lisaeelarvesse.

"Kui riik peab terminali loomist toetama, peab kohe tegema otsuse. Kindlasti sünnib see koostöös erasektoriga, küsimus on selles, kas riik on garant või panustab otseselt. Aga tänases olukorras on vajalik see, et Eestil oleks oma terminali võimekus," lausus Aas.

Praegu asub Eestile lähim LNG-terminal Leedus Klaipedas, kuid Aas märkis, et Leedu-Poola gaasiühenduse valmides hakkab tõenäoliselt rohkem LNG-d sealt liikuma Poola suunas, mis tähendab, et Eesti ettevõtted ei pruugi Klaipedast enam seniseid LNG koguseid saada.

Aasa sõnul saaksid terminali rajamisel riigi partneriteks Eesti suurimad gaasimüüjad, kes on vähemalt statistiliselt Eesti Gaas ja Alexela. Riigi poolt saab üheks partneriks Elering, kes on Eestis süsteemihaldur.

Alexela on varem ERR-ile öelnud, et neil on LNG terminali arendusprojekt ootel.

"Alexelal on nt Paldiski LNG arendusprojekt ootel, et Eesti riigile huvi tekkimisel pakkuda nii gaasi- kui elektrihinnale pikaajaline hinnalagi – seda kõigile tarbijatele oluliselt madalamal tasemel kui riigi poolt ajutise toetusega praegu eratarbijatele võimaldati. Ühtlasi tähendaks see Venemaast sõltumatut gaasivarustust ja panust Eesti energiajulgeolekusse," ütles Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna märtsi alguses.

Aas märkis, et Eesti gaasitarvidus on umbes viis teravatti, mis on suurusjärgus viis LNG laeva.

Aasa sõnul otsivad praegu kõik Euroopa riigid võimalusi, kuidas asendada Venemaa gaasi ja LNG on esimene valik, kuid selle transportimiseks oleks vaja Euroopas rohkem laevu ja terminale.