Millal? Tsiteerin Ukraina presidendi kantselei nõunikku Oleksi Arestovitši. Ennast lühikese ajaga üheks autoriteetsemaks sõjaeksperdiks rääkinud mees pakkus neljapäeval, et sõja kuum tsükkel kestab veel paar-kolm nädalat, siis jookseb Vene vägi jõust tühjaks. Ilmselt järgneb kaevikusõja etapp, aga seda näitab aeg.

Kuidas? Selle kohta esitan seitse versiooni. Need on kogutud ekspertide hinnangutest, analüütikutelt, tuntud blogijate ja ajakirjanike arvamustest ja isegi tavaliste inimeste ootustest.

Kui olin selle rivi valmis teinud, sain aru, et ilmselt ei ole nende hulgas ühtegi õiget. Kõik tunduvad pea sama ebatõenäolised, kui tundus Vladimir Putini rünnak Ukrainale 24. veebruaril. Aga see rünnak toimus ja kuidagi see sõda ka lõpeb. Panin igale variandile arusaamise selguse pärast nime.

Janukovitš

See tähendab, et Venemaa võidab ja paneb Kiievisse võimule oma satraabi, kes täidaks Moskva korraldusi. Näiteks üle-eelmise presidendi Viktor Janukovitši. See oligi ju sõja peamine eesmärk Venemaa poolt vaadatuna. Praegu tundub see väga ebatõenäoline.

Abhaasia

Venemaa läheb vallutatud idaterritooriumidel üle kaitsesse, teeb veel juurde rahvavabariike, mida ise tunnustab. Ehk 2008. aasta Gruusia sõja koopia. See võib tähendada mingit vaherahu hetkeks, aga kindlasti suuri pingeid. Lääne toel tahab Ukraina kindlasti taastada riigi terviklikkuse, seega ei oleks see variant sõja lõpp, vaid millegi uue algus.

Põhja-Korea

Osaliselt see juba toimibki. Putin ja tema bojaarid sulgevad riigi. Info, raha ja inimeste liikumine seiskub. Masin toimub hirmu ja repressioonide najal. Tehakse mingisugune vaherahu. Putin klammerdub võimu külge, ähvardab tuumarelvaga ja ootab, et lääne liidrid hakkaksid temaga gaasi nimel jälle äri tegema. Päris välistatud ei ole.

NSVL 1991

Aja jooksul teevad sanktsioonid ja kurnav sõda oma töö ning Venemaa variseb lihtsalt oma raskuse tõttu kokku. Majandus kukub kivina, ühel hetkel prahvatab vimm ja Putini Venemaa lõpetab sellisel kujul vindumise. See variant võib teostuda, aga kindlasti mitte kiiresti. Muide, paljudel meist on kogemus olemas, Eesti ju vabanes samamoodi.

Hruštšov

Venemaal toimub paleepööre, bojaarid kõrvaldavad Putini, saadavad ta kuskile suvilasse vanaduspäevi veetma ja sõda lõpetatakse. Nii tehti Hruštšoviga 1964. aastal. Ka äärmiselt vähetõenäoline variant, sest Putini kätel on juba tuhandete veri ja suvila asemel nähakse teda meelsamini vanglas.

Paul I

Venemaa keiser Paul I kõrvaldati võimult 1801. aastal füüsiliselt, ehk tapeti. Selle üle arutatakse palju, kuid on praegu lihtsalt mõttemõlgutus, sest millestki sarnasest pole märkigi. Uuringute põhjal on Putini toetus endiselt 70 protsenti ja paarisaja aasta jooksul on Venemaal võimult ära tapetud ainult kaks isevalitsejat. Stalinile näiteks ei tehtud 30 aasta jooksul ühtegi tõsiseltvõetavat atentaadikatset.

Hiroshima

Tuumasõda ehk kõige hullem variant. "Milleks meile maailm, kui seal pole Venemaad?" on ju Putini palju tsiteeritud väljend. See oleks šovinistliku hulluse tipp ja loodetavasti võimatu, sest koos temaga peaksid elust, perest ja kõigest muust loobuma ka kõik inimesed tema ümber.

Aga ainuüksi variandina tõestab Hiroshima, et kui maailm tahab säilida, siis võimust hullunud diktaatorite võimalused hävitada kogu elu planeedil tuleks ühiselt viia miinimumini. Ehk Ukraina võitlus on meie kõigi elu eest.

*

Kindlasti on lugejatel oma variandid olemas ja arutada neid tuleb. Mõtlemise korrastamiseks kirjutan lõppu neli küsimust. Need on rasked, aga õigesti vastamine määrab ka meie tuleviku.

1. Kas püsib Ukraina rahva kaitsetahe?
2. Kas lääs püsib suhtumises Ukraina sõtta ühtsena?
3. Kas on võimalik, et pärast sõda on Putin ja Venemaa koos?
4. Milline on Vene rahva enamiku unistus oma riigi tulevikust?

Viimane on eriti tähtis. Kui see unistus on võimas, naabreid ähvardav ja ründav putinistlik impeerium nagu praegu, siis siin maailmanurgas päris rahu ei tule. Ukraina on liiga ehmatav kogemus.

Kas protsess, et Venemaa muutub impeeriumist riigiks on juba käigus, näitab aeg. Pikas plaanis ei ole see enam Putini probleem, sest ta ei ole igavene. See on juba praegu igavese vene rahva probleem. Mida kauem kestab sõda, seda kindlamalt läheb pall venelaste endi kätte.

Niikaua, kui selles küsimuses pole hingerahu leitud, jääb kehtima sõja lõpetamise kaheksas variant, mille sõnastas Leedu peaminister Ingrida Šimonyte. Ta ütles: "See sõda saab lõppeda ainult ühte moodi, Ukraina võiduga!"

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.