Tsiviilelanike tapatalgud Kiievi oblastis asuvates linnades, nagu Butša ja Irpin, on toonud uue süüdistustelaine Putini suunas. Pärast seda, kui Ukraina väed linnad üle võtsid, on ilmsiks tulnud Vene sõdurite teod, mis kvalifitseeruvad suure tõenäosusega sõjakuritegudeks.

Briti välisminister Liz Truss ütles pühapäeval, et Suurbritannia toetab sõjakuritegude uurimist rahvusvahelises kriminaalkohtus. "Vene väed on sunnitud taanduma ja nüüd näeme üha rohkem tõendeid nende kohutavatest tegudest linnades nagu Irpin ja Butša," ütles Truss. "Venelaste valimatuid rünnakuid süütute tsiviilisikute vastu tuleb uurida kui sõjakuritegusid," sõnas Truss.

Ukraina presidendi Zelenski nõunik Oleksi Arestovõtš kinnitas pühapäeval, et Irpini, Butša ja Hostomeli tänavatelt leiti pärast Vene vägede väljaviimist hulgaliselt mõrvatud tsiviilelanikke. Ta võrdles stseeni õudusfilmiga. Arestovõtš ütles, et mõnel ohvril olid käed seotud ja neile oli tulistatud lähedalt pähe, mõnel neist olid piinamise tunnused. Ta süüdistas Vene vägesid naiste vägistamises ja nende surnukehade põletamises.

Ukraina välisminister Dmytro Kuleba nimetas seda tahtlikuks veresaunaks ja kirjutas ühismeedias: "Venelaste eesmärk on hävitada nii palju ukrainlasi kui võimalik. Peame nad peatama ja välja viskama. Nõuan uusi hävitavaid sanktsioone G7 riikidelt KOHE."

Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel sõnas, et on šokeeritud "jubedatest piltidest Kiievi piirkonnas toimepandud julmustest", lisades, et "Euroopa Liidu edasised sanktsioonid ja toetus Ukrainale on teel."

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles, et Butšas nähtud vaatepilt mõjutab järgmist sanktsioonide vooru. Ta ütles: "Õigustamatu vägivald, millel pole piire. Need sõjakuriteod dokumenteeritakse ja nende eest vastutavad isikud tuleb kohtus vastutusele võtta."

USA välisminister Antony Blinken kinnitas, et Ameerika teeb Euroopa liitlastega koostööd sanktsioonide osas. Ta ütles tapatalgute kohta: "Me ei saa selle suhtes tuimaks jääda, me ei saa seda normaliseerida. See on reaalsus, mis toimub iga päev, kuni Venemaa jõhkrus Ukraina vastu jätkub. Sellepärast peab see lõppema."

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et on "šokeeritud" teadetest "kirjeldamatutest õudustest" piirkondades, kust Venemaa on tagasi tõmbunud, ning rõhutas vajadust sõltumatu uurimise järele.

Mõned rahvusvahelised juristid on aga juhtinud tähelepanu sellele, et kohtul võib olla raskusi Venemaa vastase kohtuasja algatamisega, sest Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogus. See võimaldaks tal blokeerida süüdistusi. Endised Briti peaministrid Gordon Brown ja John Major on nõudnud eraldi rahvusvahelise tribunali loomist.

Ukrainlased: vajame rohkem abi

Teated venelaste julmuste kohta ei piirdu vaid Kiieviga. Human Rights Watchi (HRW) ametnikud tõstsid esile juhtumeid Tšernigivis ja Harkivis. Kohapealsed vaatlejad teatasid ebaseaduslikust vägivallast ja tsiviilelanike ähvardamisest. Sealhulgas on neil andmeid vähemalt ühest korduvast vägistamisest.

HRW-l on ka tõendeid kahe kiire hukkamise kohta, sealhulgas juhtumi kohta, kus tapeti kuus meest. HRW teatas, et Vene sõdurid olid samuti seotud "tsiviilomandi, sealhulgas toidu, riiete ja küttepuude röövimisega". Mõnedel andmetel saadetakse varastatud kraam organiseeritult Valgevenesse, kus see maha müüakse.

Mõnede Ukraina liidrite sõnul on Lääs oma reaktsioonides aga liiga vaoshoitud. President Zelenski staabiülema abi Mykhailo Podolyak postitas ühismeediasse fotod Venemaa julmustest Kiievi oblastis. "Meie Euroopa partnerite sõnul on peamine asi venelasi mitte provotseerida, eks?" kirjutas ta, võrreldes Butša massihukkamisi Bosnia 1995. aasta Srebrenica veresaunaga. "Sajad, tuhanded tapeti, rebiti tükkideks, vägistati, pandi käed raudu, vägistati uuesti ja tapeti uuesti," kirjutas ta.

Podoliak kutsus rahvusvahelisi partnereid üles astuma otsustavamaid samme Venemaa agressiooni vastu, eelkõige kehtestama embargo kõikidele Venemaa energiaressurssidele ja kaupadele.