Kallas: aktsiisilangetus ei jõuaks tajutavalt tarbijateni

Foto: Ken Mürk/ERR

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Reformierakond teinud ka omalt poolt ettepanekuid hinnakasvu tõttu kannatavate perede toetamiseks, kuid koalitsioonis pole veel leitud üksmeelt. Kütuseaktsiisi langetamine ei ole tema hinnangul mõistlik, kuna see ei jõua tajutavalt tarbijateni, ütles Kallas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Keskerakond on Reformierakonnale ette heitnud tõrksust tegeleda inimesi puudutavate probleemidega. Keskerakond soovib lisaeelarve raames toetada 100-eurose ühekordse toetusega lapsi ja eakaid, nende arvutusel läheks see maksma 60 miljonit eurot.

Kallase sõnul otsib Reformierakond võimalusi, et aidata inimesi ning ei pea selle kommenteerimist väljaspool läbirääkimisi õiglaseks. "Otsime võimalusi, et aidata inimestel toime tulla elukallidusega ja need kokkulepped, mida oleme pakkunud – koalitsioonipartner vajab veel aega, et neid seedida, see on seis praegu," ütles peaminister.

Peaministri sõnul ei vasta tõele väide, et Reformierakond selle vastu on.

"Meie sõnum on see, et tuleb aidata neid, kellel on väga raske. Me oleme keerulises olukorras, tavaliselt peab riigi rahandus toimima nii, et kui on majanduskasv, kiire majanduse kuumenemine, tõmbab riik pidurit ja ei anna sellele hoogu juurde, ei suurenda inflatsiooni. Kui on majanduslangus, siis vastupidi riik tõukab tagant, et inimestel oleks tööd, neile saaks maksta palka, et ettevõtted saaksid oma teenuseid ja tooteid müüa," kirjeldas Kallas.

"Kui me nüüd anname tõuget tagant igasuguste täiendavate soodustustega, siis suurendame inflatsiooni, mida me ei soovi. Me oleme olukorras, kus oleme kahelt poolt surve all – ühelt poolt meeletu hinnatõus, mis lööb inimeste ja ettevõtjate rahakottide pihta, suurendab kõikide teenuste hinda. Teiselt poolt, tulenevalt sõjast hakkab majandus langema ehk peaks sinna andma hoogu juurde. Sellega anname hoogu juurde aga inflatsioonile," ütles peaminister.

Kallase sõnul tuleb aidata neid, kel on kõige raskem. "Esiteks oleme teinud energiatoetuste mehhanismi, mis on olnud heldem kui mis tahes teises riigis," ütles ta.

Peaministri sõnul tuleb valmistuda järgmiseks talveks, et inimesed saaksid ka ennast aidata. "Elektri hindade puhul sõlmida fikseeritud hinnaga lepinguid nüüd suvel, kui hinnad on all," tõi ta näiteks.

"Meil on pakett, mida Keskerakonnaga arutame. Me saame absoluutselt aru, et inimesi tuleb aidata ja soovimegi seda teha, aga me oleme olukorras, kus meil on käimas energiakriis, sõda ja ka Covid ei ole kuhugi kadunud. Meie väljaminekud riigina on väga suured. Varem oleme tulnud kriisidest lihtsamalt välja, sest meil on kogutud mustadeks päevadeks puhver, aga praegu on see puhver kõik ära kulutatud," rääkis Kallas.

Kütuseaktsiisi langetamisel Kallase hinnangul tajutavat mõju ei ole

Mitmed riigid on otsustanud kütuseaktsiisi langetada, Kallase sõnul on aktsiisi langetanud riigid kaotanud eelarvetulu, kuid hinnalangetus pole sellegi poolest tajutavalt inimesteni jõudnud.

"See hind ei ole kuidagi riikide kontrolli all, see vahe võetakse üsna kiiresti tagasi. Need samad riigijuhid laudade taga räägivad, et inimestelt on tohutu pahameel – tegite, aga tunda pole midagi ja hinnatõus on ikkagi suur ja teiselt poolt ka riigieelarves seda raha ei ole," kirjeldas ta.

Peaminister märkis, et ostujõu ja kütusehindade vahekord oli aasta alguses sama, mis 2016. aastal.

Rahandusminister on öelnud, et aktsiisi võiks langetada siis, kui seda teevad naaberriigid. Soome valitsus teatas, et vähendab biokütuse nõuet, mis langetab tanklates kütuse hinda 12 sendi võrra.

"Rahandusminister viitas ikkagi Lätile ja Leedule. Teame, et kui aktsiisi tõsteti, siis inimesed läksid sinna tankima, vaevalt Soome minnakse. Minu teada ei Leedu ega Läti ei plaani aktsiisi alandada," ütles Kallas.

NATO heidutus tuleb viia uuele tasemele

Kallase sõnul tuleb NATO liitlaste heidutus viia Baltikumis uuele tasemele ehk kaitsehoiakuks. Lõplikud otsused tehakse juunis NATO tippkohtumisel Madridis.

"Kuna venemaa on suurendanud agressiooni hinda, siis meie peame teiselt poolt suurendama kaitsehoiakut. See tähendab, et kui meil on praegu õhuturbemissioon, siis see oleks õhukaitsemissioon. Et need liitlaste lennukid, mis siin on ja juurde tulevad, saavad ka õiguse ruumi kaitsta. Praegu on nii, et kui lennuk rikub meie õhupiiri, siis minnakse ja öeldakse, et palun mine ära. Kaitsehoiak peaks olema hoopis teine," ütles Kallas lisades, et see annaks õiguse vajadusel lennuk ka alla lasta.

"See ei tähenda, et keegi meile kallale tuleb, aga me peaksime tegema kõik selleks, et see hind oleks nii kõrge, et Venemaa saaks aru, et seda sammu ei ole mõtet meie vastu ette võtta," sõnas peaminister.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Stuudios on peaminister", intervjueerisid Mirko Ojakivi ja Arp Müller

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: