Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles saates, et praegu on kindel eesmärk rajada selle aasta jooksul Alexela arendatud Pakri neeme piirkonda LNG vastuvõtu võimekus. "Teine pool on, kuidas sinna sügiseks see veeldamisvõimekusega laev tekib, on see, kus tekivad erinevad alternatiivid. Ministeeriumi vaates oleme lähtunud eesmärgist, et meil on sügiseks vaja saada täiendav tarneallikas, et varustuskindlus rajada ja teha seda viisil, mis on tarbijale kõige soodsam," ütles Tatar.

Tatar märkis, et seda saab saavutada vaid siis, kui kulusid regionaalselt jagada. "Sellest lähtuvalt olemegi soomlastega rääkinud, saavutanud põhimõttelised kokkulepped, et ujuvterminal Alexela rajatud kai äärde oleks võimalik saada sügiseks," ütles ta.

"Eelistus oleks see, et meil oleks siin vähemalt üks laev. Kaks laeva ilmselgelt oleks selle turu jaoks üle pingutamine, meil pole vajadust kahe laeva jaoks. Riigi jaoks on jälle selge, et tuleks leida viis, kuidas tarbijatele kõige soodsam. Ühe lahenduse oleme koostöös soomlastega välja pakkunud, mille eelis on see, et lõviosa kuludest katab Soome," ütles Tatar. "Aga kui ka siin osas on erasektor valmis võtta suuremaid riske, siis ka siin tuleb nendele lahendustele otsa vaadata."

Hääle sõnul on seni jäänud vastutus erasektorile ja suhe riigi ning erasektori plaanide vahel on segane. "Kuu aega tagasi ei olnud LNG-terminali vaja, kolm nädalat tagasi piisas torust ja kaist, nüüd on ka laev oluline. Tegelikult on oluline odav gaasimolekul," ütles Hääl.

"Kõik need aastad sisuliselt 12 aastat üle-eelmise nädalani oli meie arusaamise järgi selge poliitiline otsus ja arusaamine, et LNG infrastruktuuri rajamine ei ole põhivõrgu ettevõtja ülesanne, roll ega vastutus ja sellega peab tegelema erasektor," kirjeldas Hääl.

Erasektori arendajate ja riigi vahel info ei liigu

Eesti laiuskraadile sobivaid laevu on Hääle sõnul maailmas 19. "Need kõik teevad kuskil tööd, vabu laevu ei ole. Sellise laeva ehitamine võtab aega vähemalt kolm aastat ja seega lahendust otsida on võimalik ükskõik mitmekesi, aga nende 19 laeva hulgast. Meil need läbirääkimised on käinud mitu nädalat ja just sel põhjusel, et seda lahendust sügiseks tekitada," ütles ta.

Hääl märkis, et kui viibis möödunud nädalal Houstonis ühe laeva omanikuga läbirääkimistel, sai teada, et ka Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted soovivad laeva rentida. "Sellest plaanist ei tea ma suurt midagi. Ei tea millist laeva, millistel tingimustel või kui kauaks," ütles ta.

"Eleringi ja Gasgrid Finlandi renditava laeva vastu võtmiseks minul äriplaani ei ole, sest minuga ei ole sellest räägitud," ütles Hääl.

Tatar ütles, et seda, kas pakkumisi tehti samale laevale või mitte, teavad võrguoperaatorid. See, kui pakkumisi tehakse samale laevale, oleks tema sõnul halb. "Lähtume riigi poolt sellest, et varustuskindlus oleks sügiseks ja soodsama hinnaga tarbijatele. Kui seda on võimalik teha puhtalt erakapitaliga, siis väga hea, aga toimetame ka alternatiiviga, et kui see nii ei lähe, on seda rolli valmis võtma gaasisüsteemi haldurid," sõnas ta.

Hääle sõnul peaks fookuses olema aga võimalikult odava gaasi leidmine. Terminali kulu megavatt-tunni kohta jääb tema sõnul kahe ja kolme euro vahele. "Gaasi hinnad kõiguvad kümnete eurode võrra. Ehk terminali kulu komponent on väike, kogu aur tuleks panna sellele, kuidas saada piirkonda võimalikult soodsa hinnaga LNG. Meie arvates oleks vaja tagada olukord, kus LNG-d oleks võimalik osta usaldusväärselt pikema perioodi jooksul, mitte spot- või hetkehindadega," ütles Hääl.

Alexela sooviks riigilt kinnitust Vene gaasist loobumise kohta

Hääle sõnul peituvad pudelikaelad selles, kuidas rahvusvahelise LNG turu standarditele vastavalt õnnestub projekt selles ajaraamis ellu viia. "Siin on tagatiste küsimus, küsimus sellest, kes saab LNG ostulepingu sõlmida, mis tingimused on laeva rentimise tagatiste osas. Kui kõik pusletükid langevad õigesti kokku, Vene gaasi tarbimine lõpeb, siis selle mahu vastu, mis siin piirkonnas on, pole tegelikult lisaeelarvest raha vaja kujutada. Aga see eeldab tõesti seda, et kõik tingimused ühe korraga juhtuvad," ütles ta.

"Kui mõni neist tingimustest ei juhtu, näiteks Vene gaas voolab soome kaudu Sedasi ka 2023. aastal, on olukord täiesti teine. Kui 2024. aastal otsustatakse, et Venemaa on sõbralik demokraatlik naaberriik ja tema gaas on täiesti okei, siis on olukord täiesti kolmas. Meie räägime seda tüüpi tagatisest, et kui need plaanid, mida praegu on deklaratiivselt - ja väga õigesti - välja öeldud, ei realiseeru või muutuvad poliitiliste otsuste tagajärjel, siis seda riski ei saa erasektor võtta," ütles Hääl.

Tatar ütles, et kui ettevõtjad on valmis investeeringud ära tegema, tagades LNG vastuvõtu võimekuse 1. novembriks, siis pole põhjust riigi äriühingutel sekkuda. "Seni oleme kuulnud ikkagi lahendusi, kus kõike on võimalik teha turupõhiselt, aga teatud tingimustel. Need on skeemid, kus kasumit privatiseeritakse, aga kahjumit sotsialiseeritakse. Sellest lähtudes on mõistlik pigem lühikese perioodi üle elamiseks mõistlik kasutada riigi äriühinguid, eriti kui on võimalik neid kulusid jagada sel viisil, et eesti tarbija maksab väga väikses osa," sõnas ta.  

Hääle sõnul pole plaan Eesti ja Soome vahel laeva jagada realistlik, kuna Inkoosse terminali rajamisega oli probleeme juba 2013. aastal.

Sellise suurusega LNG tankeri sissesõidu võimaluse loomine Inkoo sadamasse tähendanuks toonase analüüsi kohaselt 10 meremiili suuruses alas laevatee süvistamist ja laiendamist, mis oleks läinud maksma vähemalt pool miljardit eurot.

"Rääkimata sellest, et jääklassiga LNG tankereid ei ole täna olemas või sõidavad Kanadas kindlaksmääratud marsruuti ja siia ei saa tulla ehk talvel ei saaks Inkoosse LNG-d juurde tuua," ütles ta.

Sellistele lahendustele pole Hääle sõnul võimalik LNG varustuskindlust üles ehitada. "Meile ei jäänud muud üle kui otsustada, et järelikult peame siin ise selle küsimuse lõpuni enda kätte võtma. Tundub, et me koostöös liigume väga erinevas rütmis," sõnas ta.

Tatar märkis, et selleks ajaks kuni Soomes tekib LNG vastu võtmise võimekus, on terminal Eestis ja kui Soome ei peaks seda valmis saama, jääks laev rendiperioodi lõpuni Eestisse.