Kallas: Saksamaalt oodatakse Ukraina abistamise juhtrolli võtmist

Foto: Stenbocki maja

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles ETV saates "Esimene stuudio", et sageli saab Saksamaa ebaõiglaselt karmi kriitikat selle eest, et ei abista Ukrainat sõjaliselt piisavalt. See on Kallase sõnul nii, sest Euroopa ootab Saksamaalt juhtrolli võtmist.

Kallas, kes sel nädalal kohtus Berliinis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi ning ka rahandusministri ja kaitseministriga, ütles, et Saksamaa on saanud teistest enam kriitikat Ukraina abistamise teemal, sest paljud ootavad Saksamaalt juhtrolli võtmist.

"Saksamaa saab siin kõvasti nahutada ja mõnes mõttes võib-olla ka ebaõiglaselt, kui vaadata ka teisi suuri riike, kes võiksid teha palju rohkem. Aga väga suur press on ikkagi Saksamaa peal. Mõnes mõttes on see ju kompliment, et kõik ootavad Saksamaalt juhtrolli võtmist ja eestvedamist ja seetõttu ka kriitika nende suhtes on suurem," lausus Kallas.

"Aga mured on ju kõikides riikides erinevad. Kõik meie liitlased on demokraatiad, demokraatias on debatid, avalik arvamus ja sellest lähtuvad ka rigid oma otsuste tegemisel. See on see, mida see juhtide käitumine ju tegelikult peegeldab," rääkis Kallas.

Kallas märkis, et selge on ka see, et Venemaa oma tuumasõja ähvardustega väga hästi mängib erinevate riikide hirmudel.

Kallase sõnul on ka täiesti võimalik, et Saksamaal ei olegi piisavalt relvastust, et seda Ukrainale anda. Ta meenutas, et ka NATO loomisel oli üks eesmärkidest hoida Saksamaad sõjaliselt ohjes ning seetõttu kaotati Saksamaal ka ajateenistus. "Võib ka täiesti reaalselt olla, et Saksamaa, kes on küll väga suur riik, ei ole suure sõjaväega riik," sõnas Kallas.

Kallas rääkis, et kohtumisel Scholziga juhtis ta tähelepanu sellele, miks on oluline Ukrainat aidata. Ja teiseks, et NATO Madriidi tippkohtumiselt  tuleksid otsused, et Balti riikide kaitset tugevdada. "Selleks, et meile keegi kunagi kallale ei tuleks, peab olema kaitse usutav," ütles ta. Sellest rääkis Kallas nii kantsleri, rahandusministri kui ka kaitseministriga. "Saadi aru ja see toetus erinevatel kohtumistel oli olemas," sõnas Kallas.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, kas Saksamaal saadakse aru, et Venemaale relvi müües, on tehtud midagi valesti.

Kallas vastas, et Saksa meedias käib selline debatt väga aktiivselt. Otsitakse süüdlasi ja kahetsetakse pattu. "Need on väga teravad teemad. Ei ole meie asi näpuga näidata või hukka mõista. Meie saame veenda ja argumenteerida, miks meie arvame, et üks või teine otsus on õige, aga lõpuks on see ikkagi Saksamaa sisepoliitika, kus need otsused tuleb teha," kommenteeris Kallas.

Rääkides võimalikust rahuleppest Venemaa ja Ukraina vahel ütles Kallas, et ükskõik, mis kokkulepe sõlmitakse, on see Ukraina otsus ja Ukrainat ei tohi selleks survestada. "Aga teiseks, peab mõistma, et see ei ole vabatahtlik. See ei ole nii, et Ukraina kutsus Venemaa laua taha, et küsida, millised territooriumid ta saaks Venemaale ära anda. See toimub selle  tõttu, et Venemaa on Ukrainale kallale läinud ja sellepärast, et Ukraina tahab, et tsiviilelanike tapmine lõpetataks," rääkis Kallas.

Kallase sõnul praegu on kõik Euroopa Liidu riigid lubanud, et Ukrainale ei suruta rahuleppe saavutamiseks midagi peale ja see on Ukraina enda otsus.

"Aga see on ju ka  tõsi, et kõik tahavad, et need õudused lõppeks. Aga mis hinda Ukraina selle eest maksab? Näiteks, kui on jutt sellest Ukraina neutraalsusest, siis tekib kohe ju küsimus, et Ukraina on juba nendes kokkulepetes olnud Venemaaga. Ja mida peab mõistma, on see, et Venemaa ainuke eesmärk on saada see kokkulepe, sest ta teab, et lääne kultuuriruumis lepinguid täidetake. Lääne pool seda lepingut siis väga konkreetselt täidab, aga Venemaa ei kavatse seda kunagi täita. Mõtleme kasvõi sellele kokkuleppele, millega Ukraina loobus oma tuumaarsenalist," lausus Kallas.

Kallas ei pidanud väga tõenäoliselt, et gaasi- või naftaembargo otsust veel Euroopa Liidu tasandil tuleks.

"Need on väga rasked läbirääkimised ja mida peab aru saama, on see, et sõltuvus gaasist on erinevatel riikidel väga erinev. Mõni riik on 100 protsenti gaasist sõltuv ja ei ole ka midagi millega seda asendada. Ja see seab need riigid hoopis teise olukorda. Ja kokkuvõttes peavad olema kõik nõus. Ma julgeks arvata, et sellist täiemahulist gaasi- ja naftaembargot praegu kohe paraku ei tule," rääkis ta.

Kallas ütles, et on pakkunud täisembargole ka alternatiivi. "Me soovime saavutada selle, et võtta ära raha sellelt Vene sõjamasinalt. Ja ma olen pakkunud välja, et teeme eraldi konto, kuhu panna raha, et Ukrainat üles ehitada. Et see on küll Venemaa raha, aga me maksame selle raha sinna. Kolm kärbest ühe hoobiga. Üks on see, et meil on juba raha kõrvale pandud selle jaoks, et Ukrainat üles ehitada. Teine on see, et Venemaa saab selge signaali, et iga maja, mis ta hävitab, iga tee, mida ta kahjustab, selle eest ta ka maksab. Ja kolmas on see, et me ei anna raha sellele sõjamasinale," rääkis Kallas.

Saksamaa esimese hooga lükkas selle ettepaneku tagasi. Nüüd on aga Kallase sõnul soojenemise märke. "Saksamaa on valmis  toetama, kui komisjon paneb selle lauale. On tõenäoline, et nii läheb, sest Ursula von der Leyenile see idee  meeldib," märkis Kallas.

Rääkides Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni tagasi ametisse valimisest, ütles Kallas, et tema hinnangul saab Macron nüüd tunduvalt vabamalt tegutseda.

"Ja ta on olnud väga selgelt tugevate sanktsioonide toetaja. Ma küll usun, et Prantsusmaa on pardal, et Ukrainat aidata ja et seda sõda lõpetada," sõnas Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: