Eelkõige võivad probleemid tagasimaksetega majandussektorites, mida mõjutavad Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda halvendab samal ajal ka jätkuv hindade tõus, märkis keskpank.

Samas on Eesti Panga hinnangul pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.

Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See jääks siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle seitsme protsendi, märkis Eesti Pank. Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud suur ja kapitalipuhvrid tugevad.

Kinnisvarahinnad jätkavad kasvu

Eluasemelaenude kasv jääb Eesti Panga hinnangul hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järele püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas.

Eelmisel aastal suurenes Eestis eluasemete nõudlus lisaks kiirele palgakasvule ka pensioni teise samba väljamaksete tõttu. Kuigi korteritega tehtud tehingute arv oli selgelt suurim viimase viie aasta lõikes, siis uute eluasemete pakkumine oli piiratud ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hinnatõusu tõttu. Ukraina sõja jätkudes taoline olukord püsib.

Suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu tõusid eluasemehinnad keskmiselt 15 protsenti. Eesti Pank märkis, et eluasemeturu ülehinnatus suurenes aastaga, kuigi samas kasvasid ka sissetulekud.

Kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete  lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud, märkis keskpank.

Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks.

Kiire laenukasvuga seotud riske peaksid aitama ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Keskpank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu, kuid praegu selleks vajadust ei nähta. Samuti ei näe keskpank praegu vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.

Samas on laenude kättesaadavus ettevõtetele ja majapidamistele endiselt hea. Laenuvõtjad aga peaksid end valmis panema laenuteeninduskulude tõusuks, sest Euribor on kiirelt liikumas plusspoolele.

Venemaa agressioonist tulenev otsene mõju Eesti finantssektorile on väike, sest seosed on üsna piiratud, märkis Eesti Pank. Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad märkimisväärselt vaid üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad väga väikese osa Eesti finantssektorist.

Sõja tõttu on suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske. Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.

Täispikka ülevaadet saab lugeda siit.