Hiigelinflatsiooni toidab eelkõige energiakandjate kallinemine
Eesti inflatsioon oli Eurostati esialgsetel andmetel aprillis euroala kõrgeim, ulatudes koguni 19 protsendini. Väga suurt hinnatõusu mõjutas eelkõige energiakandjate mitmekordne kallinemine, mille osakaal on Eesti tarbijakorvis võrreldes rikaste euroala riikidega ebaproportsionaalselt suur.
Eesti aastane inflatsioon oli Eurostati esialgse hinnangul järgi aprillis 19 protsenti. Euroalal tervikuna kasvasid hinnad aprillis aastaga 7,5 protsenti. Euroala hinnatõusu mõjutasid enim ehk 44 protsenti kasvanud energiahinnad.
Kui enamikes euroala riikides jäi inflatsioon selle keskmise lähedale, siis Balti maades oli see vahemikus 13-19 protsenti.
"Energiakandjate maksumuse osakaal meie tarbijakorvis on ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes enamuse Euroopa Liidu riikidega. Lihtsamalt öeldes: kui meie energiahinnad kasvad, siis kasvavad need esiteks rohkem, kui kasvavad teiste omad numbriliselt. Teiseks, selle numbri osakaal meie üldistes tuludes on nii palju kõrgem, et see mõjutab pilti palju rohkem," rääkis majandusekspert Raivo Vare.
Ka Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tõstis energiakandjate mitmekordne hinnatõus enam vaesemate euroala riikide inflatsioonitaset. Kuid Eestis põhjustas ülikõrget inflatsiooni ka eelmise aasta madal võrdlusbaas.
"Eelmisel aastal märtsis-aprillis olid veel Eestis päris suured koroonapiirangud, mistõttu tarbimine oli pidurdatud ja üldine keskkond oli selline, mille me oleme juba ära unustanud," lausus Uusküla.
Hinnakasvule võib hoogu juurde anda Vene naftast loobumine, ütles Vare.
"See kindlasti toob kaasa, juhul kui kiiresti ei võeta kompenseerivaid meetmeid kasutusele, järjekordse hinnatõusu, paratamatult;" märkis ta.
Kui Vene naftale leitakse asendus, siis kütuse hinnad ei pruugi tõusta, ütles Uusküla.
"Lepitakse maailmas kokku, et sada dollarit barreli kohta on mõistlik hind ja OPEC suurendab mahtusid, USA võtab oma reserve kasutusele nii, et ei pea tulema hinnatõusu," lausus ta.
Vare hinnangul tuleks kiire hinnatõusu tõttu valitsusel kaaluda nii aktsiiside kui käibemaksu alandamist.
"Tõenäoliselt oleks tark vaadata maksupoliitika üle. Kui laias laastus 60 protsenti ükskõik mis vormeli järgi on meil maksud ja hinnad muudkui kasvavad, siis vaataks natuke," lausus Vare.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et valitsus saab sellises olukorras inflatsiooni mõjutada eelkõige läbi riigi enda kulutuste.
"Me peame kulutusi nii palju piirama ja hoidma kontrolli all, kui see võimalik on. Aktsiisilangetusega on seotud teine pool, see annab kaudselt ja mõne koha pealt ka otseselt tarbimisele hoogu juurde ja see on asi, mille eest näiteks Euroopa Keskpank on riike hoiatanud," lausus Pentus-Rosimannus.
Toimetaja: Marko Tooming