Täpsemalt trahvis Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre Eesti Ekspressi ja lehe ajakirjanikke Sulev Vedlerit ja Tarmo Vahterit kõiki 1000 euroga, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvile 214, mis ütleb, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.

See sama paragrahv näeb ka ette, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.

Siinkohal on Eesti Ekspress ja lehe ajakirjanikud menetlusvälised isikud. Jaan Ginter ütleb, et kas kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt saab ajakirjanikke käsitleda menetlusväliste isikutena, keda võiks andmete avalikustamisel trahvida, hakkabki nüüd kõrgemates kohtuastmetes selgeks saama.

"Enne kui riigikohus midagi ütelnud ei ole, paistab et siin õiguslikult asi on õhus. Sellepärast et see sõnastus, mis on kriminaalmenetluse seadustikus, väga lihtsalt tõlgendatav ei ole. Seni seda ei ole vaadatud niimoodi, et keegi kriminaalasjas ilma prokuratuuri loata üldse rääkida ei või," märkis Ginter.

"Kui keegi oleks minu käest enne seda maakohtu otsust küsinud, mina oleks olnud kindel, et see ajakirjanduse kohta ei käi. Et kui ajakirjandus kuskilt saab teabe kätte, mina oleks arvanud, et siis võib ajakirjandus selle ka avaldada. Praegu millisele positsioonile kohtud jäävad? Ma ei julge ennustada," rääkis Ginter.

Ginter lisas, et ta loodab, et selline kriminaalmenetluse seadustiku tõlgendamine kõrgemates kohtuastmetes kehtima ei jää. "Loodame, et see nii karmiks ei lähe. See võtab ikka ajakirjandusel päris kõvasti hinge kinni, kui see niimoodi peale jääb," märkis Ginter. "Enne kohtusse minekut, kui tahta midagi kirjutada, justnagu tuleks artikkel saata enne prokuratuurile heakskiitmiseks."

Prokuratuuri huvi meediat vaigistada on Ginteri hinnangul seotud sooviga saada vaiksem tegutsemiskeskkonda. "Sellest on võimalik aru saada. Tööd on palju rahulikum teha, kui jälgivaid silmi on vähem. Aga muidugi kui jälgivaid silmi on vähem, siis tekib ka suurem oht, et midagi tehakse valesti. See on see, millepärast ajakirjandust sinna ümber vaja on," ütles Ginter.