Mida rääkis Kaja Kallas esmaspäeva hommikul keskfraktsioonis seoses peretoetuste eelnõuga? Kas ta kutsus teid üles eelnõud tagasi võtma või hoogu maha võtma?

Keskerakonna üleskutse on jätkuvalt positiivne. Ärme lähe poliitilistesse mängudesse ja kutsume üles Reformierakonda liituma selle eelnõuga. Et me sellises kriiside tingimustes näitaksime üles poliitilist ühtsust. Ja kui täna on parlamendierakondadest neli, siis oleks eelnõu kolmandaks lugemiseks ideaal, kui viiest viis erakonda seda eelnõud toetaks ja saaks teiste teemadega edasi minna.

Ma olen nõus, et teemasid on hästi palju. Ja ka need teemad vajavad lahendust. Hakkame järjest minema ja teeme ühe ülesande korraga. Ma loodan, et enne jaanipäeva on see eelnõu seaduseks vastu võetud ja seda mõtet sai Kaja Kallasele edasi antud.

Milline oli tema reaktsioon sellele?

Ainuke reaktsioon oli see, et eelnõu on hea. Mõte on õige, aga lisaaega oleks vaja. Aga meie arvates on lisaaega piisavalt. On esimene lugemine, teine lugemine, kolmas lugemine. Me võime näidata siin kiirust. Me näitame välispoliitikas kiirust ja kus Keskerakond koos kõigi teiste erakondadega on konsensuslikult väga kiire olnud kaitsevõime loomisel. Aga nüüd on võimalik tulla oma peredele appi ka samuti hästi kiiresti ja samasugust kiirust loodame ka siin.

Kust te selle raha võtaksite? 300 miljonit.

Noh, sellise küsimuse saab ju iga asja kohta küsida. Ja meie seda ei defineeri enda jaoks kuluna. Lastetoetus on ikkagi investeering Eesti tulevikku. Ja kui me selle finantsilise kohustuse ära broneerime, saab 2023. aasta riigieelarve menetlemisel juba sellega arvestada. Igal juhul on see poliitiline valik ja öelda nüüd, et laste toetamise pärast läheb Eesti riik pankrotti on küll Reformierakonna poolt väga suur liialdus.

Kuidas koalitsioonis koostöömeeleolud praegu on? Tundub, et erinevad visioonid selle eelnõuga edasi liikumise koha pealt ei ole muutunud.

Ma tõesti loodan, et selle perehüvitise eelnõu pärast Reformierakond ei lükka meid kuhugi poliitilistesse mängudesse. Väga palju häid asju on tehtud. LNG terminal on olemas, rahastus on olemas, ajagraafik on olemas. Lisaeelarvega on kõik ministrid väga palju vaeva näinud. Lisaeelarve on oodanud päris kaua juba siin, meil on võimalik see vastu võtta, oleme nõus siduma usaldusega. Oleme nõus oma toetushääled kõik sinna andma.

Kuidas on nüüd võimalik lastetoetuste tõstmise pärast jääb riik seisma. Me ei ole sellega nõus. Meie üleskutse on siiras. Tulge, toetage eelnõud ja lähme teeme tööd edasi.

Reformierakonna poliitikud ütleksid võib-olla, et poliitmängudega praegu tegeleb hoopis Keskerakond.

Sel juhul me ju lisaeelarvet vastu ei võtaks ja oleks valitsus kukkunud ja ilma erakorraliste valimisteta. See on ju ehe tõestus sellest, et meie soovime jätkata. Meie soovime täna ainult, et see lastetoetuste tõus tuleks, soovime saada sinna kindlustunnet ja neid ühiskondlikke probleeme, mis on lahenduseta, on kümneid ja kümneid. Me saaks vähemalt ühe küsimuse lahendatud ja saaks teiste küsimustega edasi minna.

See lisaeelarvega sidumine on ju ehe tõestus, et meie tunnustame seda tööd. Loomulikult see lisaeelarve ei olnud see, mida me ootasime ja sellepärast me panemegi kõrvale selle perehüvitise eelnõu.

Kas Keskerakond tegeleb seda peretoetuste eelnõud tagant tõugates väljapressimisega?

Ei, meie jaoks on see poliitika kujundamine. Me tahaksime jõuda tulemuseni. Pole mõtet ju probleeme aastaid ja aastaid kirjeldada, kui on parlamendi käes võimalus neid lahendada. Ja nagu ma ütlesin, siis sellises väga laiamõõtmelises kriisis teha midagi üleerakondliku, kus kõik viis erakonda võiksid tulla sellele poliitilise mõtte taha, kahtlemata ühiskonda liidaks. Meie poliitiline deviis on lihtne. Toetame eelnõud ja teeme tööd edasi.

Miks te ei suutnud oma koalitsioonipartnerit siis veenda selle eelnõu olulisuses eelnevalt ja juba koos Reformierakonnaga, koos viie erakonnaga välja tulla ja menetlusse anda?

Me korduvalt ütlesime Reformierakonnale, et see mõte on meile oluline. See oli ka 2019 meie valimisprogrammis, meie erakonna volikogu on kogunenud. Me ütlesime korduvalt, et lisaeelarve inimeste toimetulekut piisavalt ei kajasta, et teeks midagi jätkusuutlikku, midagi sellist, mis jääb 10, 15, 20 aastaks. Nii et loomulikult me rääkisime Reformierakonnaga sellest, aga nende poliitiline kuulmine sel hetkel ei olnud hea.

See on küsimus eelkõige neile endale. Ja me ütlesime ka ette, et me otsime sellele eelnõule erakondade ülest toetust, et see ei oleks ainult Keskerakonna ja Reformierakonna algatus. Miks nad kohe ei liitunud ja kohe ei öelnud, et me oleme nõus siia panustama? Tuleb välja, et täna on see probleemiks saanud. Aga aega veel on. Kui sotsiaalkomisjon teeb oma otsused, on esimene lugemine 30. mail. See on piisavalt pikk aeg, et sügavam seisukoht kujundada ka Reformierakonnal.

Siis ikkagi otsustasite sellise ebatraditsioonilise käiguga koalitsiooni mõttes riskida valitsuse kukkumisega, valitsuskriisiga, et oma eelnõuga edasi minna?

No kui päeva lõpuks me teeme selle ära ja Keskerakond kukub opositsiooni, ja kui see on kellegi poliitiliste mängude eesmärk, siis nii see on. Aga me oleme ka välja öelnud oma koalitsioonipartnerile, et meil on oluline siin jõuda tulemuseni. Aega on veel kaks-kolm nädalat ka Reformierakonnal ümber mõelda ja tulla jäigast eituse positsioonist välja.

Kui Reformierakond peaks nüüd tulema teie algatusega kaasa ja asuma toetama peretoetuste eelnõud, milles te varasemalt koalitsioon kokkulepet ei saavutanud, siis kas saab enam öelda, et selles valitsuses peaministri rolli täidab Kaja Kallas?

Kindlasti niikaua kui Kaja Kallas on peaminister, on tema peaminister. Üks peaminister on korraga. Aga põhiseaduse järgi on Eesti ikkagi parlamentaarne riik ja poliitikat tehakse parlamendis samuti. Nii et parlamendiga peab arvestama ja võib-olla siis tulevikus peaminister suudab taibata rohkem, et mida peaks tegema teisiti, et parlamendi poliitilise tahtega arvestada. Ju siin mingi poliitiline sõnum on, aga selge on, et täna on Kaja Kallas peaminister.

Millised on teie jaoks valitsuskoalitsiooni toimimise põhimõtted ja oma eesmärkide elluviimise põhimõtted?

Eks see põhineb alati partnerite läbisaamisel ja sellel kuidas üksteise probleeme märgatakse. Öelda, et üks osapool teeb kõik õigesti ja hästi ja teine pool mitte, on selge liialdus. Kui selline küsimus on, siis tuleb nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna juhtkonnal ühiselt vaadata peeglisse, et mis siis läks valesti, et teisiti ei saa, et kuidagi jõuda tulemuseni. Ma väga seda ei dramatiseeriks. Need igasugused valitsuse vahetuse jutud on tulnud Reformierakonna enda kontorist. Me oleme algusest peale öelnud, et meie sooviksime lastetoetuste tõstmisega jõuda positiivse tulemini ja meie ei soovi valitsust vahetada.