Mida Türgi tahab ja mida lääs saab anda?

Türgi vaatevinklist on siin, ma arvan, kaks asja, millele peab tähelepanu juhtima. Kõigepealt riigina strateegiline oht aastakümneid on olnud tegelikult kurdidest lähtuv Türgile. Kurdi Töölispartei on terroriorganisatsioon, keda Türgi soovib kõrvaldada, kellest lähtuvat ohtu maandada. See on riiklik, laiem, suurem huvi.

Aga samal ajal, ma arvan, me näeme ka, kuidas president Erdogan on otsustanud natukene näidata tulevastele alliansi liikmetele, kuidas selles organisatsioonis asjad käivad ja kuidas näeb välja lehmakauplemine NATO-s.

Mille põhjal saab kindel olla, et olukorras, kus Erdogan on n-ö panused kõrgeks ajanud, on Soomel ja Rootsil kiire alliansiga liitumine võimalik? Kas ikka on?

Kiiret liitumist siit ei maksa tegelikult oodata. Ma arvan, mida me näeme, on tegelikult see, et kuigi avaldused pandi sisse koos, siis tegelikult võib minna nii, et Soome saab NATO liikmeks enne ja Rootsi alles natuke aega hiljem.

Mis Rootsi probleem Ankara poolt vaadates on?

Rootsis on varjul inimesed, kurdid, mõned gülenistid - vähemalt Türgi väitel -, keda seostatakse Türgi riigi vastate rünnakutega.

Kas Rootsilt on võimalik Türgil ka midagi kätte saada? Kas me kujutame päriselt ette, et Rootsi hakkab mingeid inimesi Türgile välja andma? Kas sellest võib saada n-ö Rootsi NATO-ga liitumise takerdumise hind?

Täna tundub, et Türgi punane joon päris sealt ei jookse. Kui saadakse kas või mingisugune kompromiss, mingisuguseid järeleandmisi Rootsilt, siis tegelikult tõenäoliselt sellest piisab ja ei hakata juuksekarva lõhki ajama. Sellele tegelikult viitavad nii Erdogani enda lähemate nõunike kui ka välisministri väljaütlemised. Siin on manööverdamisruumi.

Kas Türgi on keeranud NATO-le selja või käib Lähis-Ida mõistes täiesti tavaline tingimine?

Türgi NATO-le kindlasti selga ei ole keeranud. Ja mis Venemaad puudutab, siis tegelikult me oleme näinud, kui otsustuskindel Türgi võib olla. Lähiajaloos on olnud ainult üks NATO riik, kes on alla lasknud Vene sõjalennuki. See oli 2015 ja piisas ainult 17 sekundist, kui ära eksinud Vene piloot väga kiiresti taevast alla tuli, kes oli Türgi õhuruumi rikkunud. Samal ajal selliseid rikkumisi me näeme ju isegi Läänemere ääres pidevalt.

Kuidas sellest olukorrast ikkagi välja tagurdada nii, et liitlassuhted ei kannataks?

Rahvusvahelistes organisatsioonides üldiselt selline kauplemine, väikesed diplomaatilised piiride katsumised on osa sellest tööst ja tegelikult päeva lõpuks, kui lepped saavutatakse, on organisatsioon sellest hoopis tugevam.