Räägime Tallinna linna allasutuste juhtimisest, sellest, mis seal täpselt toimub. Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, kuidas Tallinna Linnatranspordi AS-i juhtkond on kasutanud väga heldelt koolituseks mõeldud hüvitisi, et ennast harida. Artikkel tõi kaasa juhatuse esimehe Deniss Boroditši ja ka teise juhatuse liikme Otto Popeli lahtilaskmise. Mis nad täpsemalt valesti tegid?

Ma täpsustaks, et tegemist ei ole hallatava asutusega, vaid ettevõttega. Aga ettevõttega, mis on sajaprotsendiliselt linna omandis ja vaatamata sellele, et ettevõtte tegevust reguleerib äriseadustik, tuleb ikkagi lähtuda, et avaliku sektori põhimõtted on aktuaalsed ka ettevõttes. Ja tõepoolest, äriseadustik annab võimaluse juhatuse liikmetele katta koolituskulud ettevõtte arvelt, aga juhatuse liikmetel on ka hoolsuskohustus, mida meie arvates antud juhul rikuti, sest summad, mida kasutati koolituse läbimiseks, olid liiga suured. Rääkimata sellest, et tegelikult tegemist ei olnud koolitusega, vaid kraadiõppega. Ka siin ei ole seaduserikkumist, aga lähtuvalt avaliku sektori põhimõtetest see minu arvates ei olnud adekvaatne.

Kui Deniss Boroditš allkirjastas selle töölepingu, pidas selle üle järelevalvet abilinnapea Andrei Novikov ja samamoodi ka Boroditši palkamise ajal abilinnapea olnud Kalle Klandorf, kes saab mõne päeva pärast Tallinna Soojuse juhiks. Kas nendel inimestel ei olnud hoolsuskohustust, et jälgida, mida leping täpselt sisaldab?

Kuna tegemist on lepinguga, mida sõlmib ühelt poolt nõukogu, teiselt poolt juhatuse liige, siis tõepoolest leping peab olema sätestatud sellisel viisil, et tulevikus ei tekiks probleeme. Samas juhatuse liikmetel on kohustus hinnata nii tegevusi kui ka kulusid. See, et ei olnud piiranguid kulude katmiseks, kui me räägime koolitustest, ei tähenda, et seda piirangut ei olnud. Ja selleks juhatus on ka valitud, et juhatus saaks operatiivselt, igapäevaselt enda tegevusi ja tegevuste vajadust ja maksumust hinnata.

Tallinna linnasüsteemis on see piirang üldiselt kehtinud – koolituskuludele on seatud teatud piir. Antud juhul Deniss Boroditš läks seda läbi rääkima Andrei Novikoviga ja ka Kalle Klandorfiga ja nad lubasid sellel juhtuda. Kuidas on võimalik, et need kaks inimest jätkavad ametis?

Tõepoolest avalikul sektoril on olemas piirang, mida ka linnasüsteemis tegelikult jälgitakse. Ja siin tuleb tunnistada, et see kontroll peaks olema tõhusam.

Kes seda kontrolli peaks tegema sel juhul? Kui keegi pidi Deniss Boroditšit kontrollima ja nad ei ole suutnud seda teha, siis kuidas on võimalik, et need inimesed ametis jätkavad ja saavad ka näiteks Tallinna Soojuse juhiks?

Nõukogu ei saa kontrollida igapäevast rutiinset tegevust, sealhulgas ka igapäevaseid kulusid. See kulu on seotud juhatuse operatiivse tegevusega. Jah, ma arvan, et varem või hiljem tooks selle probleemi lauale ka audiitor ja siis nõukogu saaks otsustada, mida sellega tuleb teha.

Kas te olete rääkinud Andrei Novikoviga, kuidas selline asi juhtuda sai?

Jah, loomulikult me seda arutasime ja abilinnapea andis teada, et juhatus ei ole temaga kulusid kooskõlastanud.

Kui Boroditš ütleb, et tema rääkis selle läbi, allkirjad on antud, et nad võivad seda teha, siis kuidas selline asi juhtuda sai?

Koolitus või koolituse periood oli tõepoolest kooskõlastatud, aga koolituse maksumus kooskõlastatud ei olnud. Kuna see kooskõlastus toimus ka kirjalikult, siis seda saab ka tuvastada.

Tallinna Linnatranspordi AS, mille juhatuse esimees Deniss Boroditš oli ja ka teine juhatuse liige Otto Popel said lisaks koolituskuludele mitusada eurot autokompensatsiooni ja kütusehüvitist. Deniss Boroditši palk on siinjuures 7500 eurot. Kuidas te selgitate Tallinna elanikele, maksumaksjatele, et Tallinna Linnatranspordi AS-i juhid ei sõida ühistranspordiga, vaid saavad hoopis autokompensatsiooni?

Tuleb tunnistada, et palk on tõepoolest suur, aga linnasüsteemis on juba päris kaua tekkinud probleem, et meie juhte ja spetsialiste ostetakse üle. Nii erasektor kui ka riigisektor. Selleks, et meie ettevõtetes oleksid tõepoolest tippjuhid, tuleb maksta vastavat palka. Teisel juhul inimesed ei tule. Rikkumised on tuvastatud ja on tehtud ka vastav otsus – Deniss Boroditš ja Otto Popel on ametist vabastatud.

Aga tuleb tunnistada ka seda, et viimase kahe-kolme aasta jooksul on ettevõte arenenud ja ka tänu juhatuse liikmetele on kokku hoitud kulusid ja suurendatud ka tulusid. Jutt on miljonitest. See muidugi ei anna mingit õigust juhatuse liikmetele kuritarvitada usaldust, aga tuleb ka objektiivseid fakte tunnistada, et juhatus juhtis ettevõtet nii, et see arenes.

Kas Tallinna Linnatranspordi AS-i juhtidel, mis toimub Tallinna linna piires, on vaja autohüvitist, kui nad saaksid sõita tasuta ühissõidukiga, mille eest nad ise vastutavad, et see oleks piisavalt kvaliteetsel tasemel?

Ma arvan, et me kõik kasutame ühistransporti, aga samas on inimestel ka autod, mida nad kasutavad ka enda kohustuste täitmiseks. Ma olen nõus, et isikliku transpordi kasutamise hüvitamine ei ole adekvaatne. Ja me operatiivselt muutsime ka regulatsioone, et Tallinna ettevõtetes juhatuse liikmetele sellist hüvitist edaspidi linn ei paku.