Esmaspäeval rõhutas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et partneri valikul on kõige olulisem, mida õnnestub Isamaal uues võimuliidus ära teha. Intervjuudes on poliitikud praegu ettevaatlikud, ütlevad, et punaseid jooni maha tõmmata oleks rumal, sest peletaks võimalikud partnerid eos eemale.

Siiski, teisipäeval riigikogus toimunud inflatsiooniteemalisel arutelul maalisid erakonnad oma positsioone küllalt selgete joontega.

Isamaa liige Heiki Hepner märkis, et suured Euroopa riigid püüavad hinnatõusu pidurdada maksulangetustega. Allapoole on viidud nii erinevate kaupade ja teenuste käibemaksu kui aktsiise.

"Ja täna on mitte ainult kehvalt toimetulevad inimesed vaid ka kesklass väga tugeva surve all toimetuleku osas," rõhutas poliitik.

Kui Hepner hindas maksulangetusi mõistlikuks, siis reformierakondlane Jürgen Ligi oli risti vastupidisel seisukohal.

"See on äärmiselt ebaefektiivne lõpphinna suhtes ja äärmiselt diskrimineeriv sissetuleku suhtes. See tähendab, et omastavad ikkagi selle raha need, kes rohkem teenivad," väitis Ligi.

Kusjuures Ligi kuulub ka delegatsiooni, mis esindab Reformierakonda võimalikel koalitsioonikõnelustel.

Isamaalasele Aivar Kokale taoline jäik suhtumine igatahes ei istu.

"Kui me räägime, et elektril, gaasil, soojamajandusel ja ka küttepuidul peaks käibemaks langema 20 protsendilt vähemalt üheksale protsendile, et meie oma inimesi toetada, siis öeldakse, et see on hullumeelsus," avaldas Kokk nördimust. "Aga unustatakse ära, et kõik hinnad on üle kahe korra tõusnud."

Lisaks maksude alandamisele seisab Isamaa ka toetuste suurendamise eest, isegi kui see tõstab riigi võlakoormust. Juba aprillis teatas Isamaa, et riik peaks igal aastal vähemalt miljard eurot laenu võtma.

Jürgen Ligi esitas Reformierakonna kokkuhoidlikumaid seisukohti.

"Eelarve olukord on kohutav," kurtis Ligi. "Kui [Eesti Panga president] Madis Müller ütles, et iga kümnes euro on meil laenatud, siis sisuliselt menetluses olevad eelnõud on meil suurendamas seda osakaalu pigem viiendikuni. Nii et me peame mõistuse pähe võtma ja tunnistama, et riik kütab inflatsiooni ise takka, sedapidi, et kulutab rohkem kui teenib."

Ka reformierakondlane Annely Akkermann ütles, et majandusse raha juurde pannes inflatsiooni ei pidurda. "Inflatsioon ongi kaupade ja raha koguse kohanemine uues kohas. Seda pole võimalik isegi matemaatiliselt toetustega kinni maksta," rääkis Akkermann.

Keskerakond see-eest näitas arutelul hulga heldemat kätt. Näiteks endine minister Tarmo Tamm valutas südant toiduainete hinnatõusu pärast ning märkis, et Eesti on üks väheseid riike, mis pole allapoole viinud toiduainete käibemaksu.

"Kindlasti ei ole tänasel päeval ühtegi võimalust, kui riik ei tule maksudega inimesele appi," sõnas Tamm. "Sest toiduainete hinnatõus on kasvanud juba üle 20 protsendi ja ilmselt ta kasvab kümme protsenti lähiajal veel."

"Meie inimesed vajavad suuremat rahalist tuge toimetulemiseks," rõhutas ka Keskerakonda kõnepuldis esindanud Marek Jürgenson.

"Peame kriiside negatiivset mõju tasandama ka aktsiisi- ja käibemaksupoliitika kaudu. Üle tuleb samuti vaadata toidukaupade maksumäär ja kütuseaktsiisid," sõnas Jürgenson.

Jürgen Ligi aga märkis, et poliitikud kipuvad hinnatõusu probleemi liiga suureks puhuma.

"Ta ei tee siiski tõsist haiget meie enamusele, eriti kui me võrdleme selle põrguga Ukrainas. Tunnistagem siiski, et me oleme oma reaalsissetulekus kaotanud kolm-neli, ma ei usu, et viit aastat ja see ei olnud vaesuse aeg," meenutas Ligi.

Annely Akkerman rääkis, et inimestel tuleb uue olukorraga kohaneda.

"Inimesed peavad oma sissetulekud, käitumisharjumised kohandama uue hinnatasemega," sõnas Akkermann ning lisas, et riik peab kohanemisel aitama nõrgemaid, näiteks pensionäre.

"Samuti me peame aitama neid leibkondi, kus on üks rahateenija. Et nende elutingimused oleks inimväärsed meie kultuurilises kontekstis. Kesklassi inflatsiooni kinnimaksmine matemaatiliselt ei ole võimalik," sõnas Akkermann.

Isamaalane Urmas Reinsalu, kellega Reformierakonna delegatsioon, Ligi sealhulgas, loodab peagi koalitsiooniläbirääkimisi alustada, vaatab asjale pisut teisiti.

"Ma niisuguse marksistliku käsitlusega ei ole ka nõus, et inflatsioon on otsekui vajaduspõhine. Vaestele ja rikastele erinev inflatsioon. Rikastele - nad on selle ära teeninud. Eesti kesklass ja jõukamad inimesed – võtke see inflatsioon, olete viiendiku võrra vaesemad. Ja siis toetustega riik majesteetlikust kõrgusest väiksema sissetulekuga inimestele jagab toetusi. See on tegelikult haiglane mõttekäik. See on neokommunistlik mõttekäik," sõnas Reinsalu.