Poola president: kas Hitlerile ka pidevalt helistati ja muretseti tema näo säilitamise pärast?

Poola president Andrzej Duda kritiseeris Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sagedasi telefonikõnesid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning võrdles neid sellega, kui Teise maailmasõja ajal oleks peetud sarnaseid kõnesid Adolf Hitleriga.
"Ma olen hämmastunud kõigist neist telefonikõnelustest, mis praegu Putiniga peetakse. Kantsler Scholz, president Macron. Need kõned on kasutud. Mida need kõned kaasa toovad? Nad legitimeerivad isikut, kes vastutab Vene armee kuritegude eest Ukrainas. Putin vastutab selle eest. Tema otsustas väed sinna saata, komandörid vaid alluvad talle. Kas keegi rääkis Teise maailmasõja ajal Adolf Hitleriga nii? Kas keegi ütles, et Adolf Hitler peab oma näo päästma? Et me peaksime tegutsema viisil, mis ei ole Adolf Hitleri jaoks alandav? Ma pole nagu selliseid hääli ajaloost kuulnud," ütles Duda pikemas intervjuus Bildile.
Duda lisas, et suurriigid ei tohi sõlmida mingeid kokkuleppeid üle Ukraina valitsuse pea. "Ei saa olla kokkulepet, millega Ukraina valitsus ei nõustu. Mind huvitaks kõige rohkem, et Ukraina kaitse saaks sellise toetuse, et nad saaksid venelased oma territooriumilt välja tõrjuda."
Küsimusele, kas see puudutab ka Krimmi, vastas Duda, et see puudutab kogu Ukraina riigi territooriumit, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud.
"Kõik teavad, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ala. Et me saaksime taastada rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse, säilitada Euroopas pärast 1989. aastat kehtinud korra, mida kõik on tunnustanud. Ja mida Venemaa on korduvalt murdnud. Poliitiliselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud piirid tuleks taastada."
Duda lisas, et Ukraina kiire liitumine Euroopa Liiduga oleks just psühholoogiliselt Ukraina rahvale ja poliitikutele oluline.
"See annaks sõnumi, et nad on meie suure Euroopa kogukonna liige. Et me oleme neile avatud. Neist saab osa Euroopa Liidust. Et me usume, et te (ukrainlased - toim) saate sellega hakkama. Mitte ainult seda, et saate ennast kaitsta, vaid ka reformiprotsesse juhtida. Majandust üles ehitada. Me peame Ukrainat niikuinii üles ehitada aitama ja pole vahet, kas Ukrainal on kandidaadi staatus või mitte - seda tuleks niikuinii teha. Me peaksime andma Ukrainale kandidaatriigi staatuse. See on täiendav stiimul elanikkonnale."
Dudal paluti hinnata ka Angela Merkeli hiljutist seisukohta, et ta ei ole eksinud Venemaa-poliitikas ja aidanud nii kaasa sõjale Ukrainas. Duda vastas, et kuna Merkel ei ole enam kantsler, siis jätab ta hinnangute andmise ajaloolastele.
"Aga ma olen seda palunud palju aastaid – olen olnud seitse aastat Poola president – peatage Nord Stream 2 ehitus. Aga edutult. Püüdsime Merkelile öelda, et see on Venemaa strateegia kasutada gaasi relvana ja domineerida Euroopas. Asjaolu, et Nord Stream 2 ehitamist jätkati, oli suur poliitiline pettumus."
Duda lisas, et Venemaa ähvardusi ja väljapressimisi ei maksa karta. Ja kui seda teha, lõpeb see ühel hetkel katastroofiga.
"Ma tean, kuidas nad töötavad. Kui neile ust veidi lahti teed, siis panevad nad jala ukse vahele ja võtavad aina ruumi juurde ja juurde. Ma olen seda püüdnud selgitada Euroopa ja teiste välisriikide juhtidele aastaid. Kui me kardame nii hirmsasti Venemaa tuumarelvi, siis peaksime kõik korraga alla andma. Sest kui Putin ütleb, et kui te ei laienda Venemaa mõjusfääri Lissabonini, siis heidame Kiievile tuumapommi, kas me peaksime siis kõik kartma ja täitma Putini käsku?"
Duda jäi vaoshoituks vastuseks küsimusele, et kas ta usub Scholzi juttu, et Saksamaa on kõige suurem Ukraina sõjaline toetaja.
"Võib-olla, kui ta nii ütleb. Mina seda ei tea. Ma ei taha hinnata kantsleri sõnade tõepärasust. Saksa poliitikud ja meedia saavad seda ise teha. Kui Saksamaa tõesti sellises ulatuses Ukrainat aitab, siis otsese naabrina saan vaid öelda, et olen väga tänulik. Ukrainal on vaja raskerelvi, et Vene vägedele vastu astuda."
Duda lisas, et Poola on Ukrainale andnud nii suurtükke, soomukeid kui ka tanke.
"Me andsime oma tankid ära ja praegu pole meil midagi nende asemel. Meil käivad läbirääkimised uute tankide üle. Sõlmisime USA-ga lepingu 250 uue tanki jaoks. Meie kaitseminister on käinud Lõuna-Koreas, et arutada kergsoomukite ostmist, umbes 300 käib jutt. Sest me tahame oma armeed varustada moodsa sõjatehnikaga. Kuid on mitme aasta küsimus, millal see toodang meieni jõuab. Oleksime väga tänulikud, kui meil oleks täna suvalises koguses vanemaid Saksa raskesoomukeid, mis tugevdaks meie julgeolekut."
Duda on Ukraina sõja ajal käinud ise kaks korda Kiievis, samas kui Saksa kantsler pole seda teinud kordagi.
Bildi ajakirjanik küsis, et kas see näitab, et Poolal on suurem ja kandvam roll Ukraina toetamisel kui Saksamaal? Duda vastas, et ta ei taha eri riikide poliitiliste liidrite üle kohut mõista, sest asjaolud ja isiksused on erinevad.
"Mina tundsin, et minu kohalolek on Ukraina jaoks väga oluline. Meie poolakatena mõistame olukorda väga hästi. Meil ei räägi keegi sõnagi Venemaaga äri ajamisest, sest meid võib taas ähvardada Vene armee kohalolu. See tähendab surmasid, mahalaskmisi, Siberisse saatmist. Me teame väga hästi, mida tähendab potentsiaalne Vene invasioon. Sellepärast ei saa me lasta sellel nii kaugele jõuda. Peame Poolas looma sellise sõjalise jõu, et suudaksime end rünnaku eest kaitsta. Rünnaku ärahoidmiseks peame looma aga liite."
Poola president kritiseeris neid poliitilisi ja majanduslikke survegruppe Saksamaal, kes leiavad, et Venemaaga tuleb endiselt äri ajada, sealt odavat gaasi ja naftat osta.
"Võib-olla ei usu see osa Saksa majandusest, et Vene armee võiks taas Berliinis suurt võitu tähistada ja osa Saksamaast okupeerida. Meie Poolas teame, et see on võimalik. Ja seepärast meie ei tee äri Venemaaga. Ja sellepärast kutsume me maailma ja Euroopat üles, et Venemaaga ei oleks enam sellist suhtlust ja läbikäimist, kui varem."
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Bild, Tagesschau