Mõttekoda: Venemaa teenis sõja ajal 93 miljardit eurot nafta ekspordist
Soomes tegutseva sõltumatu Energia ja Puhta Õhu Keskus (Centre for Research on Energy and Clean Air - CREA) avaldas esmaspäeval raporti, mille arvutuste järgi teenis Venemaa Ukraina sõja esimese 100 päeva jooksul 93 miljardit eurot. Enamik sellest rahast tuli Euroopa Liidust, vahendab Al Jazeera.
CREA raporti järgi tarbis Euroopa Liit Vene-Ukraina sõja esimese saja päeva jooksul 61 protsenti Venemaa fossiilsetest kütustest, ligikaudse kogumaksumusega 57 miljardit eurot.
Teised suurimad Vene nafta tarbijad olid Hiina 12,6 miljardi euroga, Saksamaa 12,1 miljardiga, Itaalia 7,8 miljardiga, Madalmaad 8,4 miljardiga, Türgi 6,7 miljardiga, Poola 4,4 miljardiga, Prantsusmaa 4,3 miljardiga ja India 3,4 miljardi euroga.
Enamik Vene fossiilsete kütuste tulust tuleb toornafta müügist (väärtuses 46 miljardit eurot), millele järgneb maagaas torude kaudu (24 miljardit), naftatooted (13 miljardit), vedeldatud maagaas ehk LNG (5,1 miljardit) ja kivisüsi (4,8 miljardit).
Samal ajal kui Venemaa fossiilsete kütuste eksport on sõja tõttu vähenenud, on nafta ning naftatoodete hind maailmaturul tõusnud, mistõttu on Venemaa saanud nafta müügist rekordkasumeid.
Venemaa ekspordihinnad olid ligikaudu 60 protsenti kallimad kui eelmisel aastal samal ajal.
Osa riike on suurendanud Vene fossiilsete kütuste importi, sh Hiina, India, Araabia Ühendemiraadid ja Prantsusmaa, kinnitab CREA raport.
Vene-Ukraina sõja ajal on India muutunud oluliseks Vene nafta importijaks, ostes 18 protsenti Venemaa toornaftast. India omakorda ekspordib edasi Vene toornaftast tehtud naftatooteid, sh müüakse naftatooteid edasi USA-le ja Euroopa riikidele.
Samal ajal kui Euroopa Liit kaalub Vene-vastaste sanktsioonide karmistamist, on Prantsusmaa muutunud suurimaks vedeldatud maagaasi ehk LNG ostjaks maailmas, ütles CREA analüütik Lauri Myllyvirta.
Venemaa fossiilset kütust transporditakse enamasti laevadega, mis on registreeritud Euroopa riikides.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Al Jazeera