Balti riike ühendab Poolaga ja seeläbi NATO liitlastega vaid Suwalki koridor ehk ligikaudu saja kilomeetri pikkune lõik Leedu ja Poola piiri. Sellest loodesse jääb Venemaa Kaliningradi oblast ja kagusse Valgevene.

"Tõsi on see, et Suwalki koridor on NATO kõige nõrgem koht. Geograafia ei muutu, see on endiselt kõige realistlikum koht, kus NATO-t ja Balti riike rünnata. See ongi selle USA otsuse taga, et paigutada oma korpuse peakorter ja täiendav brigaad Poola," rääkis kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ERR-ile.

Lisaks on ohuks Kaliningradis paiknev Vene Balti laevastik, ütles Rahvusevahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavičius.

"Vaatamata sellele, et Läänemerest saab NATO jaoks sisemeri, pääseb Venemaa siiski Kaliningradist ja Peterburist merele. Vene Balti laevastik on endiselt suurim laevastik Läänemerel. Seega on venelased siiski võimelised olema ohuks ka merel," ütles Jermalavičius.

Balti riikide äralõikamine ülejäänud NATO-st vajaks täpset koostööd eri väeliikide vahel. Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm tõdes, et Ukrainast on näha, et venelased seda ei suuda.

See omakorda tähendab, et Venemaa mõtleb Kaliningradi puhul rohkem kaitsele kui ründele.

"Nende hirm Kaliningradi pärast on täiesti suur ja tõsine. Suure tõenäosusega üritavad nad sõjalis-tehniliselt tekitada Kaliningradist sellise vallutamatu kindluse, et keegi ei suudaks Kaliningradi ära võtta. Suure tõenäosusega saab Balti laevastiku tegevus olema eelkõige suunatud Kaliningradi kaitsele, mitte niivõrd agressiivsetele tegevustele Läänemerel selleks, et blokeerida või teha väga palju kahju," rääkis Palm ERR-ile.

See tähendab, et Kaliningradist saaks mööda minna ja Balti riike toetada ka mere ning õhu kaudu. See on ka lihtsam nüüd, kui Soome ja Rootsi on NATO-s.

Palm rõhutab, et Balti riikide blokaad toetuks eeldusele, et kiire sõjaväelise käiguga saaks NATO poliitiliselt lõhestada.

"Kes see tahab surra mingi tundmatu küla pärast Leedus – see on see üldine küsimus olnud. Nüüd viimased kuud on selgelt näidanud, et see hirm oli meie poolt asjatu – lääs on ühtne, NATO on ühtne. Vene Föderatsioon ei saa jääda [poliitilise lõhestamise] peale lootma," ütles Palm.

Ehk kuigi Suwalki koridor võib olla NATO kõige nõrgem koht, puudub Venemaal selle ründamiseks nii poliitiline eesmärk kui vajalikud oskused.

"Mis ei tähenda, et nad ei õpiks kiiresti. Vene Föderatsioon ja Nõukogude Liit on oma sõjaväelistest lüüasaamistest õppinud suhteliselt kiiresti. Ka Teine maailmasõda näitas, et mõne lühikese aastaga suutsid nad koordineerida miljonite inimeste omavahelist koostööd. Nii et mitte mingil juhul ei tasu Venemaad pikemas perspektiivis alahinnata," rõhutas Palm.

Seda tõdes ka Roll. Kaitseministeeriumi hinnangul suudab Vene sõjatööstus taastada Ukrainas kaotatud relvajõudude võimekuse kahe-kolme aastaga.

Kindralmajor Palm nõustus ministeeriumi hinnanguga, kuid täpsustas, et täppisrelvade nagu tiibrakettide varude taastamine võtab Venemaal tõenäoliselt siiski kauem.