Kolmapäeva varahommikul algasid väljakaevamised Rakveres, et sealse punamonumendi alt inimsäilmed kalmistule matta. Võsul toimus algas sama töö neljapäeval. Otsuse sõjahauad ümber matta on sõjahaudade komisjon ja kaitseminister teinud veel Nõo, Pärnu ja Emmaste kohta.

Sõjahaudade ümbermatmise otsustab sõjahaudade komisjon, kes annab soovituse kaitseministrile, kes omakorda annab allkirja, et üks või teine haud ümber matta.

Andres Siplane ütles, et avaldusi haudade ümber matmiseks on kaitseministeeriumisse jõudnud 15. Ta lisas, et umbes samapalju on neid omavalitsusi, kes konsulteerivad ja küsivad protsessi kohta. "Elu näitab, et nii kindlas kõneviisis avaldusi kui ka erinevaid küsimusi tuleb igapäevaselt järjest juurde," lausus Siplane.

Siplane rääkis, et ühe avalduse esitamisest ümber matmiseni läheb vähemalt kuu aega.

Saatejuht Madis Hindre viitas, et Tartu oli üks esimesi omavalitsusi, kes tegi ettepaneku Raadil olev memoriaalansambel lammutataks ning sealsed hauad ümber maetaks. Ometi ei ole veel ümber matmiseni jõutud.

Siplase sõnul on Tartus käimas lisainfo kogumine. "Tuleb koostada selgem nägemus. Sõjahaudade komisjon tahab seda otsust tehes olla heas veendumuses, et see monument, juhul kui tal on kunstiline väärtus, saab mingi hea lahenduse endale hiljem," ütles Siplane.

Ta lisas, et Tartus on Raadile maetud palju inimesi erinevatest rahvustest ning erinevatest hukkamistest.

"Seal on nii juute kui ka eestlasi, venelasi, flaamlasi. Seal peab teadma, kuidas nendega kultuuritundlikult ümber käia, et oleks tagatud väärikus," sõnas Siplane.

"Me räägime erinevate usukogukondadega ja kui nemad näevad, et nad tahavad juures olla, et oleks tagatud rituaalselt õige kohtlemine, siis loomulikult nad on teretulnud sinna kohale ja me teeme nendega koostööd," lausus Siplane.

Siplane rääkis, et sinna maetud juutide puhul oleks ilmselt kohane, et nad maetaks ümber juudi kalmistule. Ka rahvusgruppide puhul oleks tema sõnul kohane nende ümber matmine oma rahvuskaaslaste juurde.

Siplase sõnul käib põhiline otsustamine selle üle, kas sõjahaud on sobivas kohad või mitte. "See, kas seal peab satub olema suure kunstiväärtusega monument või ei satu, seda sõjahaudade komisjon ei otsusta. Seda otsustab muinsuskaitseamet või on kohalikul omavalitsusel mingid nägemused selle suhtes," rääkis ta.

Siplane ei öelnud, millal Tartus lahti kaevamine algab. "Sõjahaudade komisjon alles otsustab selle üle, kaitseminister teeb siis vastava käskkirja. See on suur projekt. Seal tuleb palju läbi töötada, ma ei saa mingisugust ajaraami lubada," sõnas Siplane.

Siplane rääkis, et Türi vallavalitsusele ütles sõjahaudade komisjon, et Türi sõjahaud ei sega kohalikku elu ja see asukoht võib olla käsitletav sobiva kohana viimseks puhkepaigaks.

Saatejuht Madis Hindre küsis, mis saab siis, kui sõjahaud ise on nii-öelda sobilikus kohas, aga silma riivab selle peal olev hauatähis või punamonument, mis tänasesse kultuuriruumi ei sobi. Hindre viitas, et näiteks Järva vallas tuli Koeru ja Kadastiku monumendi kohta just selline palve.

"Seal on omavalitsus kalmistupidaja ja Kindral Laidoneri muuseum on nii-öelda sõjahaudade sektori eest vastutaja ja hoolduse korraldaja. Kui osapooled leiavad, et tekst või tähis ei sobi, ei peegelda reaalsust või laguneb ja on tarvis uuendada, siis koostöös saavad nad selle uuenduse teha," vastas Siplane.

"See loogika on selles, et seal on sõja ohvrid, kes väärivad igal juhul austust ja meeles pidamist ning nende haud peab olema väärikalt tähistatud. On diskussiooni koht, kas see tähis kirjeldab ajaloosündmusi adekvaatselt või mitte või kas ta häirib kohalikku elanikkonda mingil muul viisil," lisas ta.

"Kui nad on selgelt maetud ja nende hauatähis omab mingisugust okupatsiooni ülistavat sõnumit, siis võib-olla tõesti peaks korrigeerima seda tähist. Ja tegema seda väärikalt," ütles Siplane veel.

Siplane rääkis, et väljaspool kalmistuid asuvatesse sõjahaudadesse on maetud umbes 65 000 inimest. Seega jätkub tema sõnul ümbermatmist mitmeks aastaks.