Kuna juba praegu on jõudnud Eestis raamatukauplustesse raamatuid, mille hind ulatub 30 eurost ligi 45 euroni, siis on raamatusõbrad üldist hinnatõusu arvestades mures, kas jõulumüükidelt tuleb raamatuid ostes maksta ühe eksemplari eest juba poolsada eurot?

Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet tahtis loota, et päris poolsada eurot raamatud maksma ei hakka, kuid võimatuks ta seda ei pea. "Tahaks loota, et see pole nii, aga vaadates, missuguste hindadega raamatuid juba on, siis see ei pruugi olla välistatud. Sellest oleks kahju, sest kõrge hind pärsib oluliselt ka raamatute ostmist," rääkis Urmet.

Hinnatõus sai hoo sisse eelmisel sügisel, kuid probleemid paberitarnega, mis ka hinda kasvatasid, said alguse juba koroonaaja alguses, märkis ta.

Raamatu hinnatõusu põhjus on mitmetahuline. Urmeti sõnul kergitavad hinda lisaks trükile ja tööjõukuludele ka raamatupoed, kes lisavad hinnale senisest suurema lisa. "Kindlasti on ka poed juurdehindlust suurendanud, sest ka nende endi kulud suurenevad, alustades energiakuludest. Võime öelda, et meil pole vaja nii uhkeid raamatupoode, ja võibolla saaks siit kokku hoida, aga kui on raamatupood, mis kellelegi huvi ei paku, siis sinna ka ei minda," rääkis Urmet.

Kuna Eesti rahvaarv on nii väike, siis lugejaskond on väike ja tiraažid ei võimalda tänu kogusele raamatuhinda vähendada. Kulud kasvavad ka tänu sellele, märkis ta.

Skeem, kus tehtaks odavama ühikuhinnaga rohkem raamatuid, ei tasu Urmeti sõnul ära, sest ostjaid on vähevõitu. "Raamatute tiraažid on langenud, sest raamatuid ostetakse järjest vähem. Muidu need tiraažid ju nii väikesed ei oleks. Me ei saa tagasi minna nõukogude aega, kus anti aastas välja tuhatkond raamatut, aga tiraaž oli 10 000 – kuna raamatuid oli vähe, siis raamat kui defitsiitne kaup osteti ära. Võibolla ongi praegu küsimus raamatute rohkuses – äkki võiks raamatuid vähem välja anda," arutles Urmet.

Kirjastused tunnevad igal juhul praegu suurt muret, kuidas raamatuid välja anda, kuidas saaks kulud kaetud ja oleks ostjaskond, märkis Urmet. "Otsitakse odavamaid lahendusi raamatute väljaandmiseks ja luuakse oma veebipoode," ütles ta. Riik võiks kirjastustele appi tulla sellega, et annab raamatutele rohkem raha teavikute ostmiseks, pakub ta.

Kirjastaja: 34 eurot ei tundugi enam kallis

Paberi hinnatõus algas juba eelmisel sügisel, märkis kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Vallo Kalvik. "Hinnad hüppasid, ja kui sa kohe seda hinda ära ei kinnitanud, mida pakuti, siis nädal hiljem ei pruukinud enam sama hindagi saada," rääkis Kalvik.

"Mai alguses võrdlesin ühe raamatu trükkimise hinda aasta varasemaga ja see oli kallinenud üle 40 protsendi. Kui juuni alguses veel üle küsisin, siis oli hind veel hüpanud mingi summa võrra. Stabiliseerumist pole olnud, pigem läheb veel hullemaks," märkis Kalvik.

Ka tema hinnangul on kauplused oma juurdehindlust suurendanud. "Kui kaanehind jagada osadeks, siis võrreldes näiteks nullindate keskpaigaga, kui ma kirjastamises alustasin, on kaanehinnas see osa, mille saavad raamatupoed, kasvanud 10-14 protsenti. Suurem tükk libiseb poodidele, mingit teistpidi liikumist pole olnud," sõnas kirjastaja.

Tema sõnul on nii, et kui kunagi said kirjastused kaasa rääkida, kui palju raamat poes maksma peaks, siis nüüd kauplused seda eriti arvesse ei võta. "Täiesti suvalisi kaanehindu nad muidugi ei pane, vaatavad et jääks mõistlik võrdlus lähiajalooga ja teiste raamatutega. Rahva Raamatu poed on muidugi jube ägedad keskkonnana, selge, et sellise füüsilise poe tegemine läheb neile meeletult maksma," mõistab Kalvik ka jaemüüjat.

Kõrge raamatuhind koos muude faktoritega on mõjutanud ka raamatuostmist. "Juba eelmisel aastal osteti vähem, kuigi mullu käibed korraks tõusid, ja ka selle aasta alguses, aga jah, ostetakse vähem," sõnas Kalvik.

Aasta lõpu keskmist raamatuhinda prognoosib Kalvik 20 ja 25 euro vahele, aga ka mahukas raamat, mis maksab 30+ eurot, ei tundu enam röögatult kallis. "Meil ilmus märtsis Katrin Lauri "Tunnistaja", mis Rahva Raamatu püsikliendile maksis 34 eurot. See tundus meile kallis, aga Excel oli täiesti järeleandmatu. Aga selle raamatu maht oli ka 830 lehekülge, ja tagantjärele muid asju vaadates see ei tundugi enam väga kallis. Lisaks on seda täitsa mõistlikult ostetud ka," nentis kirjastaja.

Trükikoda: paberi hind tõusuteel

Kuigi raamatu hinnatõusust rääkides mainivad kirjastused esimese asjana tihti trükikulude suurenemist, siis Tallinna Raamatutrükikoja direktori Valdur Rebase sõnul pole trüki- ja paberhind raamatu hinna määramises kõige olulisem. "Väga jämedalt võttes on trüki- ja paberikulu raamatu hinna juures 10-15 protsenti. Kui see ka kahekordseks läheb – mida ta praegu veel teinud ei ole –, siis see ei tähenda, et raamatu hind sellepärast 20 pealt 50-le läheks," selgitas Rebane.

Trükikoja hinnatõusu põhjused on samad, mis kõigil teistel ettevõtetel, nendib ta. "Asi algas materjalide hinnatõusust. Materjalid trükkimise puhul tähendavad nii materjale, mis on näha, nagu paber ja papp ja trükivärv, aga ka materjale, mida näha ei ole, nagu kemikaalid ja liimid. Pluss kõik üldine: energiahinnad tulevad ju meil kõik samamoodi toote hinda sisse. Praegu ei pääse üle ega ümber ka palgatõusust," rääkis Rebane.

Tema sõnul kerkib paberi hind lähitulevikus veelgi. "Korra tundus, et paberis ja papis, mis meid kõige rohkem mõjutavad, hakkab väike pidurdus hinnatõusus tekkima, aga just täna (teisipäeval – toim) on jutt siin ühe paberimüüjaga ja tema info kohaselt tõstavad septembris paberitehased jälle hindu. Põhjendas seda energiahindade kasvuga. Seega hinnatõus paistab jätkuvat. Ka tselluloosi hind läheb jätkuvalt ülesmäge," väitis Rebane.

Eelmise aastaga võrreldes on paberihinnad sõltuvalt sordist tema sõnul kallinenud kolmandiku kuni poole võrra, teatud juhtudel isegi rohkem.

Hetkel on trükikojal veel sama palju tööd kui varasematel aastatel, aga nii ei pruugi see Rebase sõnul jääda. "Praegust elukalliduse tõusu vaadates olen pessimistlik, kas raamatutrükkimine varasemas mahus jätkub," nentis ta.

Samuti ei näe raamatute hinnatõusus endal suurt rolli jaemüüja. "Meie oleme üks väike osa raamatute hinnatõusust. Kuna alghind on tõusnud, siis on tõusnud ka meie hinnad. Jaemüüjal oma juurdehindlus loomulikult on, aga omalt poolt hindu tõsta me teisel poolaastal ei plaani," ütles Apollo Kauplused OÜ juhatuse liige Eha Pank.

Kuid raamatupoes on saada raamatuid iga hinnaga: on nii kümme kui ka nelikümmend eurot maksvaid raamatuid, resümeeris Pank. Ostjal tuleb valik teha vastavalt rahakotile.