Jahieeskirja alusel kestab karujaht Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Karujahi hooaja alguses andis keskkonnaamet selleks aastaks välja loa 90 isendi küttimiseks.

Tallinna halduskohus peatas alates 10. augustist MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse alusel karujahi. See on esialgse õiguskaitse alusel seatud piirang kuni kohtu poolt tehtava põhiotsuseni ning see ei tähenda, et karujaht lõplikult Eestis keelatuks jääks.

Keskkonnaameti hinnangul läheb karudel Eestis hästi, sest aastakümnete pikkune küttimise korraldus on taganud Eestis karu asurkonna pideva suurenemise.

"Keskkonnaamet tegi otsuse karude küttimismahu kohta lähtudes suurkiskjate ohjamise ja kaitse kavas seatud eesmärkidest, arvestades, et karu seisund on Eestis soodne. Lubatud 90 isendi küttimine säilitab karu soodsa seisundi ning aitab vähendada karude tekitatud varalisi kahjustusi ning säilitab karudes inimpelglikkust," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Keskkonnaamet märgib, et karude arvukuse tõusuga on suurenenud ka karude tekitatud kahjustused, viimase kümne aasta jooksul pea seitse korda. Näiteks 2021. aastal lõhkusid karud 800 mesitaru ning kahjustasid 1200 silorulli. Selle kompensatsiooniks maksti kahjusaajatele välja üle 220 tuhande euro.

MTÜ: keskkonnaamet on aastaid seadust rikkunud

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 1. augustil Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti 29. juuli korralduse tühistamiseks. Põhjenduseks toodi, et karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud.

"Keskkonnaamet on aastaid seadust rikkunud ja andnud välja üldiseid karu küttimislube, mis ei ole tõendatud erandtingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus. Iga isendi kohta peab olema välja toodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kõik võimalikud muud vahendid kasutusele. Arvukuse vähendamine ei saa olla eesmärk."

MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp-Valdma ütles, et küttida tuleks siis, kui on tõestatud nuhtlusisendite olemasolu. "Sellisel viisil küttida ei tohi ja kui küttida, siis tõesti neid, kes kahjustusi teevad ja on tõestatud, et on nuhtlusisendid ja mingisugust muud võimalust lahenduse leidmiseks ei ole. See on lubatud," ütles ta.

MTÜ arvates on ka tõendeid, et senised karude küttimiskohad ja kahjustuste kohad ei ühti. Veel on MTÜ arvamusel, et küttimissüsteem on illegaalselt üles ehitatud. Samuti on taotluses kirjas, et karu populatsiooni soodsat seisundit ei ole piisavalt tõendatud ning karude küttimisega ei järgita ettevaatuspõhimõtet. 

Keskkonnaamet on aga seisukohal, et küttimismaht ning -korraldus tagab karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise ning seetõttu plaanib amet otsuse vaidlustada.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk põhjendas, miks ei saa amet nõustuda MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebusega: "Karude arvukuse suurenemine näitab, et senised otsused on tehtud parima teadmise põhjal ning vastutustundlikult. Kui kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, siis eelmisel aastal arvestati juba ligi 1000 isendiga. Me ei saa olla nõus kaebuses toodud väidetega, et ei järgita ettevaatuspõhimõtet, populatsiooni soodne seisund pole piisavalt tõendatud ning nii kava kui küttimissüsteem on illegaalne ning vastuolus loodusdirektiiviga," selgitas Kukk.

2021. aastal kütiti Eestis kokku 87 karu, millega realiseeriti lubatud küttimismaht täies mahus. Karujahti võib pidada Eestis kuni oktoobri lõpuni.

Jahimeeste seas on erinevad arvamused

Jahimeeste seas on nii karujahi pooldajaid kui ka neidki, kes leiavad, et lubatud võiks olla ainult nuhtlusisendite küttimine kohtades, kus karud mesilaid rüüstavad.

"Karujahti peaks korraldama tõesti ainult kahjustuskohtades ja kui antakse luba, siis see võiks olla ikka pikem kui üks kuu. Ja et suvaliselt lasta 90 karu maha, mina ka ei pea seda õigeks," ütles Imavere jahimees Mati Hõbemägi "Aktuaalsele kaamerale".

"Kes saab meil paremini teada, kui palju või kui mõistlik on omada mingisugust suurkiskjat – hunti, ilvest, karu –, kui kas ulukiseire osakond koostöös jahimeestega. Sellepärast, et neil on suur pilt olemas. Aga kitsastel huvigruppidel on ainult isiklik vaatenurk ja muud mitte midagi," sõnas Albu jahimees Igor Homin.

Keskkonnaameti antud küttimismahud 2022. aastaks maakondade kaupa:

- Harjumaa        12
- Ida-Virumaa    13
- Jõgevamaa     9
- Järvamaa        12
- Läänemaa        2
- Lääne-Virumaa 15
- Põlvamaa         3
- Pärnumaa        5
- Raplamaa         3
- Tartumaa          7
- Valgamaa         2
- Viljandimaa      6
- Võrumaa           1
KOKKU             90