Vastavalt ringkonnakohtu määrusele jäi MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotlus karujahi peatamiseks rahuldamata ning ringkonnakohtu määrust ei saa edasi kaevata, teatas jahimeeste selts.

Tallinna halduskohus peatas 10. augustist MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse alusel karujahi. See oli esialgse õiguskaitse alusel seatud piirang kuni kohtu tehtava põhiotsuseni. MTÜ Eesti Suurkiskjad leiab, et keskkonnaamet on aastaid seadust rikkunud.  Põhjenduseks tõi MTÜ, et karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud.

Keskkonnaamet vaidlustas seepeale Tallinna halduskohtu määruse, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama. Värske ringkonnakohtu otsus lubab karujahiga jätkata.

Ringkonnakohus ei nõustunud MTÜ väitega, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine ei põhine teaduslikel meetoditel. Kohtu hinnangul on karu küttimismahu määramisel arvestatud vajadusega säilitada liigi praegune soodne kaitsetase.

Keskkonnaameti korralduse kohaselt on lubatud karusid küttida eelkõige piirkondades, kus nende arvukus on suurem ning on esinenud karude tekitatud kahjustusi (eelkõige mesitarude rüüstamisi) või on kahjustuste tekkimine tõenäoline. Keskkonnaamet on viidanud ka kahjustuste arvu suurenemisele viimastel aastatel ning seega on kohtu hinnangul tuvastatav küttimismahu seos juba aset leidnud ja eeldatavate kahjujuhtumitega.

Lisaks kahjustuste ennetamisele on arvestatud karu inimpelglikkuse säilitamise vajadusega piirkondades, kus karu arvukus on suurem, märgib kohus. Küttimine aitab säilitada populatsiooni inimpelglikkust seeläbi, et eelduslikult kütitakse esmajärjekorras julgemad isendid (teadaolevad või tõenäolised kahju tekitajad), keda on kergem tabada.

"Ehkki osa kahjustusi võib olla tingitud sellest, et mesitarud on paigutatud metsa või selle lähedusse ning pole rakendatud tõhusaid kaitsemeetmeid, pole ringkonnakohus seni asjas esitatud materjalide põhjal veendunud, et ühteaegu nii kahjustuste ärahoidmiseks kui ka karu inimpelglikkuse säilitamiseks on mitteletaalsed alternatiivid piisavad," seisab kohtumääruses.

Mainitud põhjustel ei ole kaebuse eduväljavaated ringkonnakohtu hinnangul kuigi head ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine sedavõrd tungivat vajadust, mis kaaluks üles karude ettenähtud mahus küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju avalikule huvile (riigi rahaline kulu looma tekitatud kahjude hüvitamiseks) ja kolmandatele isikutele (karu tekitatud kahjusid kannatavad mesinikud ja põllupidajad).

Ringkonnakohus märkis veel, et keskkonnaamet on vaidlustatud käskkirja välja andnud võimalusega seda muuta, mis jätab võimaluse andmete täpsustumisel küttimismahtu vajaduse korral jahihooaja keskel ka vähendada.

Jahieeskirja alusel kestab karujaht Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Karujahi hooaja alguses andis keskkonnaamet selleks aastaks välja loa 90 isendi küttimiseks.