Urmas Paet: selles tankis peitus ähvardus
Narva tank-monumendi teisaldamisele järgneb muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas. Nüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda, kirjutab Urmas Paet.
Narva tank-monument on mulle olnud tuttav kogu elu. Lapsena sõitsin tihti Narva ja Narva-Jõesuu vahel ning tank ei jäänud bussiaknast vaatamata. See jäi silma, sest oli nii teistsugune võrreldes tavapäraste linna- ja maastikupiltidega. Aga ühtlasi tekitas ka seletamatut häirivat tunnet. Ähvardavat tunnet. Selles tankis peitus ähvardus.
Seega on hea, et seda agressiivsuse ja ähvarduse maamärki rahumeelse Eesti maastikul enam ei ole.
Seda vana tapamasinat ei maksa ülemüstifitseerida. See sai avalikus ruumis olla nii kaua, sest suuremale osale Eesti inimestest ei läinud see kuidagi korda. Sest Narva kant on jätkuvalt paljudele võõras, sest sinna kuigi tihti ei satuta.
Samuti ei läinud see tapamasinaga postament tegelikult korda ka suuremale osale Narva ja Narva-Jõesuu elanikest. Sellega oldi lihtsalt harjutud, sest see oli justkui kogu aeg seal olnud. Praegu on muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas.
Pikem lugu on see, et Narvast peab lõpuks ülejäänud Eestile saama emotsionaalselt samasugune linn nagu Pärnu, Viljandi või Rakvere. Päris nii see veel ei ole. Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles.
See näitab ilmekalt, et me ühiskonnal on 30 aastat olnud suuresti ükskõik, mis Narvas toimub. Pole ühiskondlikku nõudlikkust, et Eesti on Eesti. Ja seda igal pool. Seega pole nüüd ka imestada, et Nõukogude taparelva avalikus ruumis pidamisel on siiski toetajaid, et tänavanimede normaliseerimine ei edene ning suure Eesti linna Narva elanike esindajad ei pea koosolekuid Eesti riigikeeles.
Nüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda. See nõuab tarka hoolimist nii valitsuselt, muult Eestilt kui ka Narvalt endalt. Ja muidugi üksteist toetavat pidevat suhtlemist.
Minult küsiti, mida välismaal tanki teisaldamisest arvatakse. Ega midagi ei arvata. See on Eesti asi kujundada oma avalikku ruumi. Ning agressiivset fooni on meie elus niigi liiga palju. Sellest saadakse hästi aru.
Narva ja Narva-Jõesuu vahel edaspidi sõites saab silm puhata rahulikul maastikul. Ilma katkestuseta.
Toimetaja: Kaupo Meiel