Lühemas perspektiivis nimetas Helme vajalikuks, et Eesti Energia lahkuks elektribörsilt Nord Pool ja müüks elektrit otse nii inimestele kui ka ettevõtetele.

"Ja seda omahinnaga. Eesti Energia omanik ehk rahandusminister ütleb, mis hinnaga. Ja kui see tähendab kahjumit, siis tähendab see kahjumit. Teiseks, senikaua kui CO2 komponent on elektri hinnas, ei saagi see palju odavamaks minna. CO2 komponent tuleb välja võtta ja ka see on valitsuse otsus. Valitsus seda muidugi teha ei taha, sest nemad müüvad CO2 kvooti ja teenivad nii eelarvetulu," sõnas Helme Vikerraadio saates Uudis+.

Järgmisena tuleks Helme sõnul Eesti valitsusel välja öelda, et teatud hetkedel piiratakse elektri müüki Lätti ja Leetu. Väide, nagu piiraks Läti siis vastu gaasitarneid Eestisse, pole Helme sõnul tõsiseltvõetav. "Meie toodame elektrit, Läti gaasi ei tooda. See on meie enda gaas nende hoidlates."

EKRE esimehe sõnul peab Eesti kindlasti juhitavaid tootmisvõimsusi juurde rajama.

"Me peame ehitama juurde veel ühe põlevkivijaama. Ja peame kohe hakkama tegelema ka tuumajaama ehitamisega. Mis aitaks poolteist korda praegusi tipuvõimsusi katta ja oleks järgmise kümnendi alguses olemas."

Helme hinnangul oleks Eesti inimestele taskukohane elektri hind 25 eurot MWh.

Helme väitel müüs Eesti Energia veel mõned aastad tagasi sellise hinnaga elektrit ja kindlasti ei teinud nad seda alla omahinna.

"Ütleme, et elektri omahind on isegi kusagil 200 euro kanti MWh ja selle sees on ka CO2 komponent. Aga see ei ole ikkagi 400 või 4000 eurot. Meil ei ole energeetikas turumajandust. Meil on loomulikud monopolid. Veel mõned aastad tagasi olid meil seetõttu reguleeritud hinnad ja selles pole midagi kommunistlikku. Me ei lase lihtsalt monopolidel märatseda. Praegu nad märatsevad, sest turg ei toimi."

Helme lisas, et oluline on ka see, et Eesti Energia ei plaaniks remonditöid ajale, kui tarbimine on suur. Eriti talvel.

EKRE esimees ei nõustunud saatejuhi iroonilise märkusega, et tema erakond on energiateemadel kaotanud initsiatiivi Keskerakonnale, kes korraldas kõrgete energiahindade vastu teisipäeval seminari.

"Tuleb Taavi Aas ja teatab pärast kolme aastat majandusministriks olekut, kus tema kureerida oli kogu energiamajandus, sealhulgas Elering, et börs on uppi läinud ja sealt tuleb lahkuda. Ta (Taavi Aas - toim) ei teinud ju selle aja jooksul mitte midagi. Tema praegune jutt ei ole seetõttu tõsiseltvõetav. Ja me ei teagi, mis on nende (Keskerakonna - toim) tegelik plaan," sõnas Helme.

Ukrainlasi tuleks aidata nende kodus, mitte Eestisse lasta

Saates tulid teise teemana pikemalt jutuks Ukraina põgenikud. Helme sõnul on üle Eesti piiri tulnud alates Ukraina sõja algusest üle 90 000 valdavalt vene keelt kõneleva inimese.

"Lisaks neile tuleb inimesi ka teistest riikidest; tuleb Venemaalt, Valgevenest, Aasiast ja islamimaadest. Näiteks Bangladeshi kogukonna arv kahekordistub meil iga aasta. Üks aasta on 300, siis 600, siis 1200. Põhiküsimus on, kas eestlased on oma kodus peremeesrahvas või mitte. Eestlaste osakaal rahvastikust on langenud samale tasemele, mis nõukogude aja lõpus."

Helme väitis, et küsitlused, mis näitasid rahva kõrget toetust Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele, olid tehtud kevadel ja inimesed vastasid siis emotsiooni pealt. Tegelikult näitas ka augustikuine riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitlus, et suurem osa Eesti inimesi toetab endiselt sõjapõgenike vastuvõtmist, kuigi nende hulk on mõnevõrra langenud (aprillis toetas 81 protsenti kõigist vastajatest, juunis 75 protsenti ja augustis 74 protsenti - toim).

EKRE esimehe sõnul tuleb Eestil Ukrainat aidata, aga teistel moodustel kui seni.

"Aktiivne lahingtegevus käib Ukrainas väga väikesel territooriumil ja me peame eeskätt aitama ukrainlastel oma riigi siseselt ümbert paigutuda. See oleks kõige humaansem viis," ütles ta.

Helme sõnul ei maksa eestlastes süütunnet tekitada viitega, et Teise maailmasõja ajal põgenesid ka paljud eestlased teistesse riikidesse.

"Meenutame, kuidas eestlased Rootsi läksid. Mindi üle sügistormise mere ja kui kohale jõuti, siis öeldi eestlastele, et võtke kirves kätte ja minge metsa tegema. Ei olnud mingit riigi kulul elamist. Ja eestlased läksid ära, sest muidu oleks nad kohapeal maha löödud või Siberisse saadetud. Paralleele ukrainlaste ja eestlaste vahel tõmmatakse liiga kergekäeliselt." 

Helme rääkis, et see pole Eesti riigi vastutada, et igal Ukraina perel peaks olema turvaline ja hea elu: "Eesti ei vastuta selle eest. Eesti valitsus peab vastutama, et Eesti inimestel oleks hea elu. Ma ei taha seda maailma tagasi, kus ma ei saa oma kodus hakkama oma emakeelega. Kui keegi tahab, et kogu maailmas oleks rahu, aga hävitab selle käigus ära oma kodu, siis ta ei ole tegelikult hea inimene."

Helme väitel soodustavad massiimmigratsiooni erakonnad, kes näevad immigrantides eeskätt oma tulevasi tänulikke valijaid. EKRE esimees lisas, peab eeskätt silmas Reformierakonda, kel on järgmisteks kohalikeks valimisteks 50 000 häält nii juures.

"Me oleme 150 000 mitte-eestlast suutnud ära integreerida, võib isegi öelda, et assimileerida. Aga 250 000 on endiselt integreerimata. Meil on 130 000 Vene kodanikku ja 70 000 mittekodanikku. Kaua me endale valetame, et integratsioon toimib. Pigem on see integreerinud eestlasi multikultuursuse poole. See riik, mida me 1991. aastal taastasime ja ehitama hakkasime, jääb üha kaugemasse unistusse."

Helme sõnul peab olema selge nõue, et siia tulevad inimesed õpivad ära eesti keele ja teevad kodakondsuseksami.