Eelnõu kohaselt kompenseerib riik kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini tarbitud energia hinda kolmel viisil.

Esiteks, elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 eurot/MWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbijal vaja maksta 100 eurot/MWh.

Teiseks, gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh.

Kolmandaks, kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh, väheneb see tarbija jaoks tasemeni 83,4 eurot/MWh.

Neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energiamüüjate kaudu, makstakse hüvitisi eraldi avalduse alusel, mille peab esitama Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Sellised juhud võivad olla näiteks, kui elamuarenduspiirkonnas vahendab kodutarbijatele energiat eraldi äriühing, mittetulundusühing või ühistu. Samuti võib avalduse esitamise vajadus tekkida väiksemates kaasomandis korterelamutes, kus ei ole veel korteriühistuid asutatud ja energiatarbimine on korraldatud ühe omaniku kaudu.

Toetuste abil väheneb keskmise gaasitarbija kulu gaasile umbes 50 protsenti, elektrienergiale umbes 21 protsenti ning kaugküttele suurima kaugküttepiirkonna näitel 14 protsenti.

Eelnõu seletuskirjas toodud hinnangul kohaselt viib toetused eelarvest 154,4 miljonit eurot. Võrdluseks möödunud küttehooaja energiatoetusteks läks 169,4 miljonit eurot.

"Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on energiahinnad püsinud jätkuvalt kõrged ja kahjuks pole siin kiiret leevendust oodata. Seetõttu toetab riik omalt poolt kodutarbijaid, et tagada keerulistes hinnatõusu tingimustes Eesti elanike kindlustunne ja toimetulek. Tuleme ka sel küttehooajal välja energiatoetustega, mis leevendavad alates oktoobri tarbimise eest esitatavaid arveid. Seejuures ei pea tarbijad ise hüvitisi kuskilt taotlema, vaid need arvestatakse juba automaatselt arvetelt maha," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul on ebatraditsioonilisemate energialepingute omanikel praegu õige aeg oma lepingud üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha. Näiteks kui ridaelamus on kõigile energia olemasolu tagav leping ühe inimese nimel, oleks see mõistlik ümber teha eraldi igale tarbijale.