Karabahhi põgenikud elavad Aserbaidžaani pealinnas Bakuus alates aastast 1993, mil nad olid sunnitud lahkuma oma kodudest esimese Karabahhi sõja tagajärjel. Teine Karabahhi sõda, mis lõppes mullu 10. novembril, andis neile võimaluse tagasi pöörduda.

"Kas teate, et selle sõja tulemusena saavad 98 protsenti sundasustatud isikutest tagasi pöörduda oma kodudesse? See ongi võit, see ongi tulemus. Ja seda juba täna. Aga viie aasta pärast reintegreerimise protsess lõpeb ja ülejäänud kaks protsenti saavad samuti oma kodudesse pöörduda," rääkis Aserbaidžaani endine välisminister ning endine suursaadik Eestis Tofiq Zülfiqarov.

Raske on leida põgenikke, kes ei unistaks naasmisest kodukolde juurde. Aga riigi abita on see võimatu.

"Me loodame, et kui naaseme Agdami, ehitab riik meile majad ja annab maad. Meie seas viidi läbi küsitlus, ma näiteks ei taha elada korrusmajas, pigem oleks see väikese aiaga majake. Las riik loob tingimused eramajade ehitamiseks. Ja kui jumal annab mulle võimaluse naasta, siis ma tahaks oma maatükki, et elada nagu inimene," rääkis Agdami linnast pärit põgenik Mammadova Mariam.

Praegu ei ole aga Mariamil ja tema naabritel kuhugi naasta. Agdami linnas on alles vaid varemed. Kuid ehitustööd käivad intensiivselt.

"Meile, aserbaidžaanlastele meeldib ehitada. Me ehitame kõike nullist, nii nagu me tahame. Te ilmselt olete näinud meie pealinna. Sünnib uus Agdam, uus Karabahh, ma olen selles veendunud," ütles ehitaja Perimov Akšin.

Peamine takistus põgenike naasmiseks on miinid.

"See oli kokkupuutejoon, nii et see territoorium oli mineeritud nii armeenlaste kui ka aserbaidžaanlaste poolt. Aga vaenlane mineeris taandudes ka tagala," ütles Anama demineerimisagentuuri peaspetsialist Mamedov Madat.