Õiguskantsleri poole on pöördunud nii need Venemaal elavad Vene kodanikud, kes ei saa sanktsioonide tõttu tulla Eestisse oma kortereid korras hoidma ega teha ülekandeid nende eest maksmiseks, kui ka kortermajade elanikud, kes kurdavad, et Vene kodanikele kuuluvaid kortereid ei hoita korras ja majandamiskulusid ei tasuta.

Venemaa ja Valgevene kodanikele kuulub Eestis ligikaudu 42 000 kinnistut, enamik neist elab siiski elamisloa alusel Eestis. Viisakeeld puudutab seega ligikaudu kümnendikku Vene kodanikest kinnisvaraomanikest.

Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla märkis, et korteriühistu jaoks on iga tühi korter probleem. Välisriikide kodanike omandis olevate korterite murede lahendus on tema sõnul riiklike institutsioonide käes. "See käib diplomaatilisi ja riiklikke kanaleid pidi, meie käed MTÜ-na jäävad lühikeseks," ütles ta.

"Kahtlemata ühistul on probleem, kui omanik ei ole kättesaadav ja mingil põhjusel ei tasu makseid. Need korterid asuvad enamasti Ida-Virumaal, aga on ka mujal Eestis," ütles Jaadla.

Toila vallavanema ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Eve Easti sõnul on näiteks Toila vallas selliseid kortereid kümmekond.

"Inimesed ei ole meie jaoks kättesaadavad ja korteriühistud on mure ees, et korterite eest ei tasuta," ütles East.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on tühjaks jäänud korterite eest kulude katmise küsimusega tegeldud aastaid.

"Kohtla-Järve hakkas juba otsima lahendusi ja seal on neid põhjuseid erinevaid – on lihtsalt kortereid hüljatud, kuna turuväärtus on madal. Nüüd tõesti on avalikuks tulnud ja ka meie majja jõudnud probleem, mis on seotud sellega, et Vene kodanikud ostsid odavamaid kortereid justnimelt selleks, et saada Schengeni viisa. Tegelikult kavatsust nendes korterites elada, nende eest hoolitseda, neid kütta, ei ole olnud," sõnas Madise.

Naaberkorterite elanikel pole võimalusi probleemi ise lahendada. "Ega nemad ei saa Vene kodaniku asemel hakata tema korteri soojustust parandama, ei saa ju võtta selle omaniku kulusid enda kanda, kui küsimus on selles, kuidas kortermaja üldse talvele vastu viia, kuidas katta küttearveid," ütles ta.

Madise sõnul on õiguskantsleri büroo võtnud teema taas päevakorda, kuid selgeid lahendusi veel pakkuda ei ole.

Üheks võimaluseks on ka sundvõõrandamine, kuid Madise sõnul on vara öelda, kas see on peamine lahendus.

"Kindlasti ei tohi jääda see kahju ja mure nende inimeste õlgadele, kes päriselt majas elavad ja kelle korterid on nüüd külmad ja kes ei suuda talvele mõistlikult vastu minna," sõnas Madise.