Ekspert Vene tuumaähvardusest: lääne luure näeks rünnaku ettevalmistusi

Martin Hurt
Martin Hurt Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Venemaa ähvardab üha enam tuumarelvaga. Lääne luure tuvastaks tõenäoliselt rünnaku enne selle toimumist, kuid selle vastu Ukrainat kaitsta on oluliselt raskem. Venemaa võib kaaluda ka hoiatuslasku.

Venemaa või varem Nõukogude Liit on tuumalõhkepäid kinnitanud pea kõigile relvaliikidele, kuhu need mahuvad. Nii on siiani Venemaal tuumalõhkepeadega nii õhutõrje rakette, tiibrakette, lennukipomme, torpeedosid, süvaveepomme kui ballistilisi rakette. Kui Venemaa peaks otsustama tuumarelva kasutada, kannaks selle sihtmärgini kõige tõenäolisemalt rakett nagu Iskander, millega on Ukrainat, küll tavalõhkepeadega, pommitatud juba sõja algusest.

"Võib-olla olulisem on kogu see ettevalmistav faas. Kindlasti see käsk tuleb Venemaal anda, mitte ainult president Putinil, vaid formaalselt peab ka kaitseminister ja kindralstaabi ülem olema nõus selle relva kasutamisega. Siis tuleb neid relvi ette valmistada ning kohale vedada, mistõttu võib eeldada, et vähemalt USA, aga ka teiste suuremate lääneriikide luureorganisatsioonid näevad neid ettevalmistusi," rääkis ERR-ile rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.

Kõigil tuumavõimekusega relvadel on väga raske silma peal hoida. Näite võib tuua Lahesõjast, kus USA õhujõud ning koalitsiooni eriväelasid jahtisid Iraagis Iskanderi eelkäija Scudi rakette. Nende edu oli napp, õnneks ei olnud Saddam Husseinil tuumalõhkepäid.

"Lääne luurevõimekus täna on parem kui see oli 90-ndatel. Õige on muidugi see, et mobiilseid raketiüksuseid, mida Venemaal üksjagu on, on raske tuvastada. Oluline on välja tuua, et neid kasutatakse ka konventsionaalsete lõhkepeade väljalaskmisel. Tuumarelvade ettevalmistamist ning transporti on suurem tõenäosus avastada. "

Tuumarelvaga saab rünnata linnu või suuri ja paikseid vägesid. Hurt ütles, et Venemaa võib ka kaaluda hoiatuslasku.

"Siis ta võib tuumarelva kasutada näiteks Musta mere kohal, kus relv otseselt ohustab väga vähe inimesi."

Ukraina tõenäoliselt ise tuumarünnaku vastu ennast kaitsta ei suudaks. Lääs võib otsustada enne rünnakut sekkuda, aga kuidas lääs sekkuks või vastaks, seda välja ei öelda.

"On võimalik, et seda on kahepoolselt vihjatud Venemaa poliitilisele juhtkonna, milline see vastukäik oleks. Ma arvan, et me ei näe selles olukorras tuumasõda – lääneriigid tuumarelva esmajärjekorras ei kasutaks. Küll ei ole välistatud kineetilised rünnakud Venemaa objektidele. "

Vastuse lubadus ei pruugi Putinit heidutada.

"Oht on see, et me ei oska ette ennustada, kuidas Putin otsustab, millistel alustel ta otsuseid vastu võtab. Me oleme näinud juba aasta algusest, kui langetati otsus rünnata Ukrainat, et mistahes mõistlikku ning traditsioonilist sõjalist nõuannet ta ilmselt ei kuula, vastasel juhul oleks ta Ukrainat rünnanud teist moodi."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: