"Ma praegu intrigeerin natukene, aga küsimus on ju, kas riik võib sellist ultimaatumit esitada või riigi esindaja sellist ultimaatumit esitada sellises riigis nagu Eesti, kus meil riigikirikut ei ole," rääkis Viilma teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

Nii sise- kui ka justiitsministeerium ootavad 12. oktoobriks metropoliit Eugenilt selgelt Venemaa sõjategevuse hukkamõistmist Ukrainas, millega ta astuks vastu Vene õigeusukiriku juhile patriarh Kirillile, kes on sõda jõuliselt toetanud.

"Ma küll väga kahtlen, kas sellisel ultimatiivsel viisil suhtlemine on õige ja kõige parem. Ma praegu võib-olla natukene irriteerin, aga võib-olla on täpselt samasuguse ultimaatumi esitanud Putin Kirillile. Ja sellepärast Kirill teeb neid avaldusi, mida ta teeb," ütles peapiiskop Viilma.

Teiseks aga tõusetuvad siin ka mitmed vabadusega seotud teemad, rõhutas Viilma. "Mis on saanud mitte ainult usuvabadusest, vaid ka mõttevabadusest või siis maailmavaate vabadusest? Ehk kust läheb täna see õiguslik piir?" küsis ta.

Peapiiskop ütles, et ühest küljest mõistab, miks riik selliseid ultimatiivseid nõudmisi esitab: "Riigil on vaja kindlust, et tegemist ei ole kiriku või isikuga, kes toetab seda sõda."

Teisalt pole aga ühtegi tõestust sellest, et Eugeni või MPEÕK oleks Eestile julgeolekurisk, tõdes Viilma. "Minister on ka ise kinnitanud, et tegelikult ei ole siiamaani ka julgeolekuorganid – ma lugesin ühest intervjuust – teinud ühtegi aruannet või esitanud ühtegi tõestust selle kohta, et Moskva patriarhaadile alluv Eesti õigeusu kirik oleks kuidagi julgeolekurisk. Ehk siis ühtegi sellist sammu pole siiamaani astutud, mis annaks alust seda arvata ja nüüd nõutakse teatud mõttes avaldust," rääkis ta.

Kui Eugeni surve järel sellise avalduse ka teeb, mida riik temalt ootab, siis ei ole ikkagi kindel, kas ta tegi selle oma sisemisest veendumusest või selleks, et tema elamisluba ei tühistataks.

"Siis järgneb edaspidi arutelu, kas see oli sunnitud, olukorrast tehtud avaldus või see oli tegelikult vabatahtlik avaldus. Millisesse olukorda nüüd metropoliit langeb? Kui ta nüüd teeb selle avalduse, siis minister on rahul, aga ma kujutan ette, et meedia algatab uue arutelu, kas see oli nüüd ikkagi vabatahtlik, kas ta ikka tegelikult ka seda mõtleb või see oli lihtsalt sellepärast, et ta tahtis elamisluba saada. Kui kaugele me siis selliste ultimaatumitega minna saame?" arutles Viilma.

"Olles absoluutselt igal pool väljendanud, et Venemaa sõda Ukrainas on agressioon, see on igasuguste inimõiguste rikkumine, see on moraalireeglite rikkumine, see on põhimõtteliselt täiesti vale asi, see on patt, Putini režiim on kuritegelik ja samas teha selliseid avaldusi sunnitud olukorras, siis kui siirad need lõpuks on? Isegi kui nad on siirad, kas neid arvestatakse hiljem, et need olid siirad? Miks seda sellisel kujul peab tegema, seda enam, et kiriku sinod on väljendanud oma hukkamõistu sõjale ja andnud ka hinnangu, et nemad ei taha teha poliitilisi avaldusi, andes talle ka hinnangu, et need poliitilised avaldused, mida on teinud patriarh Kirill, ei ole see viis, kuidas Eestis tegutsev kirik toimib," rääkis Viilma.

Peapiiskop leidis ka, et kui Eugenilt oodatakse sisuliselt juba valmis sõnastusega avalduse allkirjastamist, siis see meenutab ühte teist riiki ja riigikorda.

"Mulle tundub, et see ei ole meie põhiseadusest lähtuvalt enam siis riik, kus riigikirikut ei ole, kui riik hakkab kirikutele ette kirjutama mitte seadusest tulenevalt, vaid lihtsalt hetke kontekstist tulenevaid seisukohti ja väljaütlemisi. Siis läheb see minu meelest maailmavaate- ja mõttevabaduse ja ka usuvabadusega vastuollu," ütles Viilma.