LNG-terminali rajamise saaga on vindunud juba 14 aastat

LNG kai ehitamine Paldiskis
LNG kai ehitamine Paldiskis Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Paldiski, Inkoo, Ukraina kriis, sõltumatus Vene gaasist, puder ja kapsad – need märksõnad on läbivalt iseloomustanud enam kui kümme aastat kestnud plaani Eestisse LNG vastuvõtuvõime rajamiseks.

Veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtuvõime koosneb kolmest osast – kaldale rajatud kaist, ujuvast gaasiterminalist ehk FSRU-st (floating storage regasification unit) ja laeva võrguga ühendavast gaasitorust.

Kai rajasid Paldiskisse Alexela ja Infortar, toru ehitab Elering ning FSRU – ehk vaidlusaluse ujuvterminali – rendib Soome. Neljandaks on laevad, mis gaasi ujuvterminali toovad, need tellivad turuosalised ehk gaasi müüvad ettevõtted ning gaas suunatakse läbi ujuvterminali ja toruühenduse gaasivõrku.

LNG-terminali rajamise saaga on vindunud aga juba ligikaudu 14 aastat. Esialgu kavandasid Balti riigid ja Soome terminali rajamist ühiselt ja see pidi valmima Euroopa Liidu kaasfinantseerimise toel. 

Toona kerkis teiste huviliste seas Eestis esile ka Pakrineeme Sadama OÜ-ga praegune Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl. Pakrineeme Sadamast sai ettevõte, mis nüüd, üle kümne aasta hiljem lisandunud osaniku Infortariga ka Paldiskisse haalamiskaid rajab. 

Juba toona hakkas riikidevaheline koostöö murenema, oma plaanis eraldiseisvalt LNG-terminali rajamisest tulid uudised nii Soomest, Lätist kui ka Leedust. Eestis peeti terminali rajamist vaid ühe riigi jaoks liiga kulukaks ja lõpuks pakuti välja ka lahendus rajada terminal mõlemale poole Soome lahte. Kümme aastat tagasi kehtestas Paldiski ka LNG-terminali planeeringu, mille vastu keskkonnaühendused kohtusse läksid.

Toona oli pilt ka gaasiturul teistsugune. Vene Gazpromil, mille torugaasimonopoli sooviti LNG turule toomisega murda, oli osalus nii Eesti Gaasis kui Soome Gasumis. Infortar ostis Fortumi suurosaluse kui ka Gazpromile kuulunud veidi enam kui kolmandiku suuruse osaluse välja 2016. aastal.  

2014. aastal kukkus esialgne plaan kokku. Kaheksa aasta eest oli Euroopa Komisjon valmis LNG-terminali rajamist toetama, kuid riigijuhid ei suutnud terminali asukohas kokku leppida. Lauale jäid Eestis Paldiski ja Muuga sadamad ning Inkoo sadam Soomes. Samal ajal avas 2014. aasta lõpul Leedu Klaipedas LNG-terminali, 2015. aastal jõudis gaas Leedu terminalist ka Eesti klientideni.

Kaheksa aastaga ei ole palju muutunud. Alexela juht Marti Hääl kirjeldas ka toona terminali rajamist ütlusega "puder ja kapsad" ning esile tõsteti Venemaa kalduvust kasutada gaasi geopoliitilise relvana, mille vastu peaks end kindlustama just LNG-terminali rajamisega.  

Euroopa Komisjon otsustas lõpuks Eesti LNG-terminalide projekte mitte toetada. Toona märkis sel ajal veel MKM-i energeetikaosakonda juhtinud Timo Tatar, et toetust lubati kiireima valmimistähtajaga projektile. 

Terminali rajamise lepe varises kokku. 2014. aastal sai allkirjad aga ka teine Eesti ja Soome vaheline projekt piirkonna varustuskindluse tagamiseks – kahte riiki ühendav gaasitoru Balticconnector. Gaasitoru alustas tööd 2019. aasta lõpus ja tunamullu 1. jaanuaril avati ametlikult Eesti, Läti ja Soome ühine gaasiturg.  

Erasektor ootas garantiid Vene gaasist loobumiseks ja kai kulude katmiseks

Alexela on Paldiskisse LNG-terminali soovinud rajada aastaid. Ka 2017. aastal kukkus ettevõtte taotlus selleks Euroopast raha saamiseks läbi. Alexela juht ütles juba 2021. aasta alguses, et vaid erarahaga terminali rajamine pole võimalik. 

Olukord muutus peale 24. veebruari Venemaa rünnakut Ukrainale, mil energiajulgeolekust sai ka valitsusele prioriteet. Ka gaasi hind turul muutus prognoosimatuks.

Märtsi lõpus rääkis majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar, et Vene gaasist sõltumatuks saamiseks tuleb otsus LNG-terminali rajamise kohta teha kohe. 

Toonane majandusminister Taavi Aas pakkus siis ka välja lõpuks töösse läinud variandi – Elering peaks ehitama välja gaasitoru ja Alexela selleks vajaliku kai ning rendiks ka laeva. Valitsus andis 31. märtsil majandusministeeriumile ülesande tagada LNG vastuvõtuvõimekus.

Käiku läks aastaid sahtlis seisnud plaan: ujuvterminali kai ehitab valmis Alexela, kes oli sellega kõige kaugemale jõudnud. Aas pakkus välja, et Elering võiks kai omandada ja rajada ühenduse põhivõrguga.

7. aprillil tõi Eleringi juht Taavi Veskimägi avalikkuse ette kavatsuse rajada LNG vastuvõtuvõime Paldiskis 1. novembriks. 

Alexela ja Infortar teatasid omavahelisest kokkuleppest Paldiskisse LNG-terminali rajamiseks 13. aprillil. Toona nimetas Alexela juhatuse esimees Marti Hääl suurimaks riskiks poliitilist küsimust, ega riigid pole valmis lähiaastatel taas Vene gaasi kasutusse võtma ning ootasid riigilt sellele ka garantiid. Samuti ootasid nad lahendust, mis saab siis, kui poliitiliste otsuste tulemusena haalamispunkti enam vaja ei ole. "See vajaks riigipoolset finantsgarantiid, hinnavahe kompenseerimise mehhanismi või muud tagatist," ütles Hääl.

Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt sõnas toona, et erasektor sooviks teha projekti ise alates kai ehitamisest kuni FSRU prahtimiseni. "Riigi käest on oluline nn hinnaerinevuste leping sõlmida, et riik toetaks seda lepingut, nii nagu toetatakse taastuvenergiat. Et kui Vene kaas tuleb kuskilt läbi, siis see vahe kompenseeritakse, kui ei tule, siis seda ei kompenseerita."

Tüli riigi pakutavast kompensatsioonist kerkis juba mais

Minister Taavi Aas allkirjastas 29. aprillil memorandumi koostööks Soomega, millega nõustuti jagama terminali kulusid proportsionaalselt sellega, kui palju kumbki riik gaasi kasutab. Toona nõustuti, et ujuvterminali toomise eest vastutavad süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid ning ujuvterminal tegutseb alguses riigis, kes esimesena taristu valmis saab ning edasi liigub see Inkoo sadamasse.

Lepingu ujuvterminali ühiseks rentimiseks sõlmisid Elering ja Gasgrid Finland 4. mail. "Praeguse plaani järgi saabub LNG ujuvterminal Eestisse selle aasta lõpus ja jääb siia, kuni selle vastuvõtmise suutlikkus on ka Soomes olemas," teatas Elering toona.

Suuremad tülid kerkisid üles maikuu alguses, esimesed kai ehitamise läbirääkimised kukkusid läbi, kuna ei Elering ega Alexela ja Infortar ei pidanud üksteise pakkumisi vastuvõetavaks. Ka toona oli jõus plaan, et FSRU alustab Eestis, kuid sõidab Soome kai valmimisel Inkoosse.

Veel mai alguses kinnitasid kõik osalised, et Soome projekt enne Paldiski sadama kaid ei valmi. Suvel aga kiirendas Soome Inkoo sadama ehitamise tempot ja plaanib selle valmis saada mõni nädal peale Paldiski terminali valmimist.

Elering pakkus Alexelale juba mais võimalust, et ostab kai ära osta ning hiljem võib eraettevõte selle tagasi osta. Marti Hääle sõnul oli pakutud summa liialt väike. Sama seis oli ka sel nädalal – ettevõtjate hinnangul läks kai rajamine maksma 40 miljonit eurot, riik on selle eest valmis maksma vähem.

Juulis otsustas valitsus suurendada Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali 38 miljoni euro võrra, et anda erarahaga rajatava LNG-terminali õigeaegseks valmimiseks selle arendajatele äririski realiseerumise puhuks garantii. 

Esmaspäeval teatas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, et FSRU tuleb sel talvel Soome ehitatava kai äärde, kuid kokkuleppega, mille järgi Eesti gaasimüüjad saavad eelisõiguse gaasi ostmiseks. Samas peab Sikkut oluliseks Eestisse omaenda taasgaasistamislaeva toomist, mida toetab ka Isamaa.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: