"Kui me vaatame tänast Venemaad, siis vanadele unistustel seal ruumi ei ole," ütles Steinmeier. "Meie riigid on täna üksteise vastu," lisas ta. 24. veebruari rünnakuga põhjustas Venemaa "epohhimurde". "See viis meid Saksamaal ka teistsugusesse aega, ebakindlusse, millest arvasime, et on ületatud: aega, mida iseloomustasid sõda, vägivald ja põgenemine, mure sõja leviku pärast Euroopas," sõnas Steinmeier.

Ta ei kritiseerinud Saksamaa varasemaid otsuseid. "Need pärituulega aastad olid head aastad. Meile ei kukkunud midagi sülle. Töötasime rahu ja heaolu nimel. Lootsime rahvusvahelisele koostööle ja mängisime reeglite järgi," ütles Steinmeier. "Siis tuli 24. veebruar. 24. veebruaril Putin mitte ainult ei rikkunud reegleid ega lõpetanud mängu. Ei, ta lõi terve malelaua ümber!" lisas ta.

"Venemaa jõhker agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekukorra rusudeks. Oma imperaatorliku kinnisideega on Venemaa president rikkunud rahvusvahelist seadust, vaidlustanud piire, pannud toime maaröövi. Venemaa rünnak on rünnak kõigile õppetundidele, mille maailm sai eelmisel sajandil toimunud kahest maailmasõjast," ütles Steinmeier.

Steinmeier hindas Vene gaasist ilmajäämist positiivseks arenguks. "Meie huvides on vabaneda sõltuvustest režiimist, mis veeretab tanke naaberriigi vastu ja kasutab energiat relvana. Meie huvides on end kaitsta ja haavatavust vähendada. Keegi ei kirjeldanud seda tabavamalt kui hiljuti Eesti peaminister: "Energia võib olla kallis, aga vabadus on hindamatu"," ütles Steinmeier.

Suur osa Steinmeieri kõnest puudutas kliimamuutuse teemat. Ta ütles, et võitlus kliima nimel ei lähe Ukraina sõja pärast pausile ja uus heaolu tuleb ehitada taastuvenergiat silmas pidades.

Samuti mainis Steinmeier tugeva kaitseväe ülesehitamise vajadust ja lubas Saksamaa sõjalist abi Ukrainale kuni sõja lõpuni.

Sel nädalal Kiievis visiidil viibinud Steinmeier oli endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi lähedane liitlane ja Saksamaa välisminister ajal, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare.