"Muidugi on SDE juhtkond mind kutsunud kandideerima. Aga ma ei tea veel, kas kandideerin, kuna Narvas on selline hulk väljakutseid, et pole jõudnud selle peale mõeldagi. Ja selge on ka see, et pean siis valima, kas aitan Narvat või teen valimiskampaaniat," rääkis Raik neljapäeval ERR-ile.

Raik selgitas, et linnavalitsus tegeleb praegu intensiivselt Narvas eestikeelsele haridusele ülemineku korraldamise ja Narva saabuvate uute õpetajate jaoks üürimajade leidmisega. Samuti korraldatakse majade soojapidavamaks ümberehitamist ning püütakse seista hea selle eest, et Euroopa Liidu Õiglase ülemineku fondi rakendumisel võimalikult palju investeeringuid Narvasse jõuaks.

"Oluline on ka linnavalitsuse struktuurireform - meil on tänini kolm raamatupidamist, aga pole personalijuhti ega sisekontrolli. Narvat tuleb praegu arendada ühe aastaga nagu viiega, et maha magatud arenguvõimalused tasa teha. Seda oma meeskonnaga püüan," jätkas Raik.

"Lisaks on linnapea narvalastele nagu riigi esindaja, kelle otsa vaadatakse. Narvalasi on juba niigi korduvalt petetud ja ma ei tahaks seda nüüd ise teha, kui riigikokku läheksin. Sain Narvas nii tugeva mandaadi, et juba selle pärast peaksin linnas jätkama. Ma ei saa oma inimesi maha jätta," ütles Raik.

Teiselt poolt tunnistas Raik, et viimastel kohalikel valimistel Narvas suurima häältesaagi saanud poliitikuna oleks tal kohustused ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ees.

"Kui ma ei kandideeriks ja SDE ei ületaks valimiskünnist, siis see jääks minu südametunnistusele ja seda ma ka ei taha," arutles ta.

"Aga oluline on ka see, mida teevad näiteks Marina Kaljurand ja Helmen Kütt ning kes saab Tartu esinumbriks. Sest on ju oluline, kellega koos kandideerida ning milliste põhimõtete ja sõnumitega valimistele minna," rõhutas Raik.

"Lisaks – ma olen juba riigikogus olnud ja tean, mis seal ees ootab, eriti opositsioonis. See ei ole unistuste töö," tõdes ta.

Samas on aga oluline ka see, et Ida-Virumaa oleks riigikogus esindatud inimestega, kes on koha pealt pärit ja tunnevad siinseid olusid, kuna mitmed erakonnad panevad Ida-Virumaa esinumbriks neid, kes ei ole nii otse piirkonnaga seotud, märkis Raik. Seda enam, et Narva ja Ida-Virumaa teemad on praegu üleriigiliselt tähelepanu all ning tunnistatud olulisteks küsimusteks.

"Samas ma ei soovi ka alavääristada opositsiooni tööd riigikogus, kuna Ida-Virumaa teemade tõstatamine on igal juhul oluline. Erakonna siseselt pean 1. detsembriks oma otsuse tegema, seega formaalselt veel aega on," lõpetas Raik.

Raik sai 2019. aasta riigikogu valimistel Ida-Virumaal 2012 häält, mis on pisut üle poole kogu sotsiaaldemokraatide nimekirjale antud 4008 häälest. Eelmise aasta kohalikel valimistel, kus saavad osaleda ka need, kes ei ole Eesti kodanikud, sai Raik Narvas omanimelise valimisliidu eesotsas 4512 häält, mis on üle viiendiku kõigist linnas antud häältest.