Kohalikud elanikud on koostanud vastulause ja avaliku pöördumise, sest nende hinnangul on Letipea populaarsust koguv looduslähedane ja liigirikas kodupaik, mida tuleb hoopis senisest rohkem kaitsta.

"Letipea külast kui kavandatava tuumajaama võimalikust asukohast pole varem avalikult kordagi räägitud ega kirjutatud. Nüüd aga näib, kuidas tuumajaama tagantlükkajad Fermi Energiast nii meedias kui ka suhtluses riigiasutustega reklaamivad Letipea küla ainsa võimaliku asukohana. See teade mõjus Letipea küla paljudele elanikele ja maaomanikele kui külm dušš, et mitte öelda enamat," kirjutas pöördumise üks autoreid, kohalik elanik Enno Tammer.

"Kümmekond end Letipea külaga sidunud maaomanikku pidas nädalavahetusel omavahel korduvalt nõu. Nad kinnitavad, et pole nõus Fermi Energia poolt kavandatavate uuringutega ning kavatsevad oma seisukohti Letipeale kavandatava tuumajaama vastu esitada ja kaitsta," lausus Tammer.

Tammeri sõnul on aktiivne rühm Letipea elanikke ja maaomanikke esmase õiguskaitse saamiseks kaasanud juristid ning esitanud asjakohased teabenõuded keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, ehitusgeoloogilisi uuringuid rahaliselt toetanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning esitanud täiendavaid päringuid ka Viru-Nigula valda.

Viru-Nigula vallavanema Einar Vallbaumi sõnul teadsid valla inimesed kogu aeg, et tuumajaama ühe võimaliku asukohana kaalutakse Madala kinnistut. "Aga nüüd äkki tuli uudis, et selleks on hoopis Letipea," ütles Vallbaum. "Lehte läks info selle kohta 26. oktoobril, meieni jõudis see 24. oktoobril," lisas Vallbaum.

Vallavanema väitel ei tekitanud Madala kinnistule tuumajaama planeerimine kohalikes suurt meelepaha, kuid Letipeal keskkonnauuringute alustamine on ajanud nad tagajalgadele. "Fermi Energial on PR tegemata, see, et plaane tehti tagaselja, on halb kõigile, ka vallavalitsusele ja -volikogule," sõnas Vallbaum.

Vallavalitsuse liikme Janner Eskori sõnul tunnistas Fermi Energia, et oli unustanud vallavalitsust teavitada, et Letipeal algavad keskkonnauuringud. "Fermi Energia asjaajamine on natuke naljakas, sest kohalikele elanikele on selgitamata jäänud tagamaad. Kui Soomes hakati tuumajaama planeerima, siis alustati kohalikele turvalisusest rääkimisega. Siin üritab Fermi Energia kohalikke ära osta, lubades soodsat elektrit ja toasooja. Öeldi, et saame tulevikus osta elektrit omahinnaga, aga kes teab, milliseks see omahind üldse kujuneb," rääkis Eskor. "Minu jaoks olulisemad asjad, nagu turvalisus, on lahti rääkimata," sõnas ta.

Järgmised sammud, kuidas Fermi Energiaga võimaliku reaktori rajamise teemal edasi suhelda, lepivad kohalikud kokku peale ettevõtte esindajatega kohtumist neljapäeva õhtul Kundas.

Fermi Energia juhatuse liikme Diana Revjako sõnul on neil tõesti Letipea kohalikega möödarääkimisi. "Me saame aru, et see projekt tekitab kohalikes murelikkust ja NIMBY (ärge-ehitage-minu-hoovi - toim.) efekt oli oodatav. Reaktori ehitamine saaks alata kõige varem aastal 2029, kuid kohalikele on jäänud mulje, et ehitamiseks läheb kohe," sõnas Revjako.

Letipeal on praegu tegemist esialgsete uuringutega. "Vaatame, kas see asukoht ehitusgeoloogilises mõttes tuumajaamale üldse sobib. See on algeline baasuuring, mille käigus teeme maapinda kolm auku, et teha kindlaks, kas meil on võimalik Letipead üldse riigi eriplaneeringu protsessi pakkuda," lausus Revjako. 

Tema sõnul teostab järgmisel nädalal ettevõte OÜ Inseneribüroo Steiger Letipeal puurimisi, mis on RMK-ga kooskõlastatud. "Tingimusteks oli, et me ei tohi seal loodust kahjustada ja puid maha võtta. Eelnevalt käime ala läbi ja paneme enda jaoks paika need koordinaadid, kus puurima hakkame," sõnas Revjako. Puuraukude diameeter on tema sõnul paarkümmend sentimeetrit. "Need pole puurkaevu suurused," ütles Revjako.

Ta rõhutas, et kavandatava tuumareaktori lõplik asukoht selgub riigi eriplaneeringu käigus. Eelvalikus on mitmeid asupaiku nii Fermi Energial kui ka riigil. "Riigil on samuti käimas asukohtade eelselekteerimine, nemad pakuvad samuti välja oma asukohad. Meil pole mõtet pakkuda asukohti riigi eriplaneeringu protsessi, millest teame, et sinna ehitada ei saa," sõnas Revjako.

Valitsus peaks tegema otsuse, kas tuumaenergial on Eestis üldse kohta, 2024. aasta alguseks. Reaktor saaks kõige varem valmida aastaks 2031.