Oluline 29. novembril kell 22.47:

- Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit;

- USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga;

- NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi;

- Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat;

- Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja;

- Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid;

- Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada;

- Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas;

- Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot;

- Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi;

- ISW: Bahmutit ei ohusta veel ümberpiiramine.

Milrem saadab koos sakslastega Ukrainale 14 mehitamata Themis sõidukit

Eesti kaitsetööstuse ettevõte Milrem koos Saksa kaitsetööstuse ettevõttega Krauss-Maffei Wegmann saadavad Ukrainale 14 mehitamata maastikusõidukit Themis.

Seitse sõidukit on mõeldud kannatanute evakuatsiooniks lahinguväljalt ning need saabuvad Ukrainasse aasta lõpuks.

Ülejäänud seitse sõidukit saavad endale teekonna puhastamise Prantsuse ettevõtte CNIM Systèmes Industriels relvasüsteemid.

Sõidukite saatmist Ukrainale rahastab Saksa kaitsetööstus.

Venemaa pani septembris välja auhinna Themis sõiduki kättesaamiseks Ukraina lahingutandril.

NATO välisministrid lubasid Ukrainale lisaabi

NATO välisministrid, kes kohtuvad kahel päeval Bukarestis, ütlesid ühisavalduses, et Ukrainale jätkatakse nii poliitlilise kui ka taristu taastamiseks vajaliku abi andmist.

"Me jätkame ja suurendame poliitilise ja praktilise abi andmist Ukrainale /.../ ja teeme seda nii kaua, kui on vajalik," seisis avalduses.

Välisministrid lisasid, et Venemaal lasub täielik vastutus sõja eest, samas mõisteti hukka need riigid, kes on Venemaa sissetungi heaks kiitnud, nagu näiteks Valgevene.

NATO liikmed lubasid Ukrainat ka aidata sõjajärgsete taastustöödega, reformide ja Ukraina kaitseväe moderniseerimisega.

USA toetab Ukraina elektrisüsteemi taastamist 53 miljoni dollariga

Ameerika Ühendriigid annavad 53 miljonit dollarit Ukraina elektrivõrgu taastamiseks.

Sihtrahastus on mõeldud Ukraina elektrivõrgu jaoks kriitilise taristutehnika soetamiseks, mis tarnitakse võimalikult kiiresti Ukrainale, vahendas CNN.

Välja kuulutatud 53 miljonit lisanduvad  USA varem lubatud 55 miljonile Ukraina elektrivõrgu toetamiseks.

Reuters teatas varem, et USA ja NATO eraldavad Ukrainale raha ja tehnikat enda elektrisüsteemide taastamiseks.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi teatel toetab NATO Ukrainat nii kaua kuni vaja.

Ukraina tegeleb siiani Venemaa 23. novembri suurrünnaku tagajärgedega, mille tõttu on riigis ulatuslikud elektrikatkestused.

Ukraina prokuratuur teatas Hersoni abilinnapea kinnipidamisest

Ukraina võimud pidasid kinni Hersoni abilinnapea, keda süüdistatakse koostöös Vene okupatsioonivõimudega.

Ukraina prokuratuuri teatel alustas märtsis nimetamata jäänud ametiisik koostööd Vene okupatsioonivõimudega. Juhul kui kinni peetud isik mõistetakse süüdi, siis võib teda oodata 10-12 aasta pikkune vabadusekaotus.

Slovakkia andis Ukrainale 30 BMP-1 lahingumasinat

Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad' teatas teisipäeval, et varem Ukrainale lubatud 30 BMP-1 lahingumasinat on üle antud. Slovakkia sai vastutasuks Saksamaalt 15 Leopard 2 tanki koos moona, tagavaraosade ning väljaõppega.

Ukraina sai Prantsusmaalt veel ühe LRU mitmikraketiheitja

Mitmikraketiheitja LRU tarnest Ukrainale teatas riigi kaitseminister Oleksi Reznikov.

The 4th brother in the Long Hand family, LRU from , has arrived in !#UAarmy now is even more powerful for deterring&destroying the enemy.
That is a visible result of friendship between @ZelenskyyUa and @EmmanuelMacron
Thank you to @SebLecornu, the government & people of ! pic.twitter.com/ENcsiOYJw9

— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 29, 2022

Kõik Ukraina suuremad soojus- ja hüdroelektrijaamad on Vene rünnakutes kahjustada saanud

Ukraina Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski teatas, et Vene raketirünnakute tõttu on alates oktoobri algusest saanud kahjustada kõik suuremad Ukraina soojus- ja hüdroelektrijaamad.

22. novembril ütles Kudrõtski, et Ukrainas pole praktiliselt terveid sooja- ja hüdroelektrijaamu ega sõlmjaamu, vahendas Meduza.

Viimati korraldas Venemaa 23. novembri pärastlõunal ulatusliku raketirünnaku Ukraina elektritaristule, mille tõttu jäi 80 protsenti riigist ilma elektri ja veeta.

Venemaa pommitab aina rohkem Hersonis asuvaid asulaid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et viimase nädala jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastis asuvaid asulaid 258 korda. Zelenski sõnul kahjustasid Vene väed ka pumbajaama, mis varustas Mõkolajivit veega. 

Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril. Piirkond on nüüd Venemaa suurtükiväe pideva tule all. Tsiviilelanikud jätkavad Hersoni linnast lahkumist, kuna Dnipro jõe idakaldale paigutunud Vene väed jätkavad linna pommitamist.

Hersoni võimude teatel hukkus 20.–25. novembrini Venemaa pommitamise tõttu 15 inimest, nende hulgas oli ka üks laps, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina välisminister palub NATO-l relvastuse tootmist suurendada

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas intervjuus Politicole NATO kaitseallianssi riike suurendama oma relvastuse tootmist. Kuleba sõnul ei saa Ukraina lahingutandril pikas plaanis võita ilma täiendavate relvadeta.

"Võideldes tänaseid lahinguid peame mõtlema, kuidas pidada lahinguid tulevikus," ütles Kuleba.

NATO liikmesriikide ministrid kohtuvad teisipäeval ja kolmapäeval Bukarestis, et arutada Ukraina paremat relvastamist. Kuleba täpsustas, et seekordsel kohtumisel on tal kolm soovi NATO partneritele – õhukaitsesüsteemid, tankid ja tootmisliinid.

Ukraina välisminister väljendas kahetsust mitme lääneriigi valitsuse käitumise üle – pikalt välistatakse mõne relvasüsteemi tarned Ukrainale, aga peale mõnda tragöödiat need süsteemid järsku saadetakse.

Kuleba lisas, et väited, nagu lääneriigid survestaks Ukrainat alustama Venemaaga rahukõnelusi, on liialdatud. Välisministri sõnul on tegu pigem kõnelustega, et mis järgmisena juhtub ja kuidas sellega ühiselt hakkama saada.

Kuleba teatas esmaspäeval sotsiaalmeedia kaudu, et NATO kohtumise raames pööratakse võrdselt tähelepanu nii Ukraina relvastamisele kui ka elektrisüsteemide taastamisele.

London: Venemaa loobus BTG-de kasutamisest

Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et tõenäoliselt lõpetas Venemaa pataljoni taktikaliste gruppide (BTG) kasutamise. Ministeeriumi teatel on  BTG-de nõrkused muutnud need grupid võimetuks ulatusliku lahingutegevuse jaoks.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 29 November 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/BH2fUT8Uqr

#StandWithUkraine pic.twitter.com/G6IYZE2HDK

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 29, 2022

Macron sõidab USA-sse ja arutab Bideniga Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teeb sel nädalal riigivisiidi USA-sse. Prantsuse ametniku sõnul arutab ta Joe Bideniga ka Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, vahendas CNN. 

Macron kohtub USA-s veel asepresident Kamala Harrise ja välisminister Antony Blinkeniga. Hiljem kohtub ta USA kongressisaadikutega. 

Poola võimupartei juht: Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot

Poola võimupartei juht Õigus ja Õiglus (PiS) Jaroslaw Kaczynski ütles, et Saksamaa peaks saatma Ukrainasse õhutõrjesüsteemid Patriot. 

"Need raketid on selles sõjas kasulikud, kuid ainult kohas, kus neid tegelikult kasutatakse," ütles Kaczynski. 

Venemaa viis Valgevenesse 15 õhutõrjesüsteemi

Venemaa saatis Valgevenesse hulk sõjatehnikat, sealhulgas 15 õhutõrjesüsteemi, teatas Venemaa relvade liikumist jälgiv rühmitus Belarusian Hajun. 

Valgevenes on praegu umbes 12 000 mobiliseeritud Venemaa sõjaväelast. 

ISW: Bahmuti linna ei ohusta veel ümberpiiramine

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel väidab Venemaa, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme. Praegu pole aga nende väidete kohta konkreetseid tõendeid. Venemaa allikad on alates oktoobrist esitanud valesid väiteid, et riigi väed teevad Bahmuti lähedal edusamme. 

"Isegi kui Vene väed on Bahmutist lõuna pool asuvad asulad vallutanud, siis pole nad kontrolli alla saanud tähtsaid marsruute. Kõige lähemal Bahmutile asuvad Vene vägede positsioonid on Klištšijivkas. Bahmutit ja Klištšijivkat lahutab kolm kilomeetrit lagedat põllumaad, " teatas ISW. 

Ukraina peastaap teatas esmaspäeval, et Vene väed keskenduvad jätkuvalt Bahmuti ümbruses mitme asula ründamisele.

Ukraina sõjaväe ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi ütles, et Bahmut on Ukraina jaoks peamise lahingu keskmes.

"Vaenlane on kõige agressiivsem selles suunas. Ta viib läbi rünnakuid ja tulelööke. Keskmiselt teeb vaenlane päevas umbes 180 kuni 200 suurtükirünnakut," ütles Tšerevatõi.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 480 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 88 380 (võrdlus eelmise päevaga +480);

- tankid 2911 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 5866 (+5);

- lennukid 278 (+0);

- kopterid 261 (+0);

- suurtükisüsteemid 1899 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1555 (+0);

- tiibraketid 531 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4423 (+7);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 163 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.