Teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 56 muudatusettepanekut, millest üht arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata.

Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning kaks muudatusettepanekut, millest üks puudutab riigikogu kantselei kulusid ja teine veeteetasu määra muutmist.

Täpsustatud eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 15,58 miljardit ja kulude maht 16,81 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. novembril kella 17.15-ni.

Ettepanekud regionaalsete investeeringute ehk katuserahade jagamiseks peavad erakonnad esitama tuleva nädala esmaspäeval.