Rahanduskomisjon ei kiitnud ei heaks siseministeeriumi investeeringutoetusi erinevatele haridusobjektidele, ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ERR-ile.

"Riigikontrolör Janar Holm täna väga selgelt riigieelarve kontrolli erikomisjonis väljendas end, et ministeeriumid saavad vaid oma valdkonnale raha jagada. Kultuuriministeerium saab jagada kultuuriga seotud toetusi ja siseministeerium, kui need on seotud näiteks lasteaedade tuleohutusega," rääkis Kokk.

"Aga rahad jäid ministeeriumitele alles. Raha on võimalik ministeeriumitel jagada vastavalt vabariigi valitsuse seadusele. Omas valdkonnas on võimalik raha ja toetusi jagada. Et objektid on omas valdkonnas. Siseministeeriumil politsei, piirivalve, päästekomandod, ministril on võimalik neid rahasid jagada määrusega," lausus Kokk.

Kokk lisas, et komisjon käitus nii, nagu riigikontrolör Holm ütles, ehk seadusi täites. "Et tuleb seadus järgides käituda, nii on komisjon teinud otsuseid vastavalt täna kehtivatele seadustele," lausus ta.

"Põhimure oli ju selles, et siseminister oli teatud rahad kandnud üle teiste ministeeriumide ridadele, kus jaotati raha ka mitte vastutusvaldkonna järgi teatud objektidele. /.../ Kõige kurvem ongi see, et need nimekirjad siia niimoodi jõudsid ja väga paljud omavalitsused ka kindlasti lootsid, et nad saavadki selle objekti või investeeringu," kommenteeris rahanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Jaak Aab.

Rahanduskomisjoni hääletusel olid siseministeeriumi investeeringute vastu kõik komisjoni liikmed peale sotsiaaldemokraat Ivari Padari, kes hääletas investeeringute poolt. Padari sõnul jäeti koalitsioonilepingusse tõlgendamisruum. Kuna toonase lepingu võtmeisik oli eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE), soovinuks Padar esmaspäevasel kohtumisel selgitusi peaministrilt.

"Tegelikult oleks pidanud tänasel juhul olema Keit Pentus-Rosimannuse asemel nende hääletuste juures peaminister Kaja Kallas, seletamaks, mis on. Mina väga lootsin, et eilse päeva seisuga ehk pühapäeva õhtu seisuga kolm koalitsiooni osapoolt saavad selle asja läbi räägitud ja tuleks tsiviliseeritud lahendus. /.../ Ma proovisin kuu aega, et väga selgelt räägitaks läbi, mida kokku lepiti ja mida kokku ei lepitud. Mu pingutused jooksid liiva," kommenteeris Padar.

Siseministeeriumi investeeringutele oli vastu ka esmaspäeva hommikul istungi pidanud riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond), kelle sõnul ei saa siseminister toetada objekte, mis ei ole tema haldusalas.

"Siseministri ettepanek on jagada siseturvalisuse suurendamiseks ehk päästjatele, politseinikele ja ka näiteks riigipiiri arendusteks mõeldud raha valimiste eel kohalikele objektidele, mis ei ole ministeeriumi haldusalas ning mille on valinud minister läbipaistmatult, enda erakonnakaaslasi eelistades. Samal ajal küsib ta siseturvalisuse tarbeks lisaraha valitsuse reservist. Me ei saa lubada, et minister ajab segi enda ja riigi rahakoti ning kasutab ministeeriumi eelarvet valimiskampaaniaks," ütles Mölder.

Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et tekkinud olukorras pole valitsuse tervise pärast põhjust muretseda.

"Praegu on veel vara midagi ennustada, sest kõik koalitsioonipartnerid arutavad isekeskis, kuidas tekkinud olukord lahendada. Vaatamata keerulisele olukorrale loodan, et meil on võimalik leida mõistlik lahendus ning koalitsiooni tervise pärast pole hetkel põhjust muretseda," rääkis minister.

Saar: rahandusminister ei saanud tööga hakkama

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et rahandusminister ei saanud oma tööga hakkama. "Eks siis tuleb tulevikus sellega arvestada. Eks me seda seedime ja vaatame, kuidas kogu seda probleemi lõpuks lahendada," ütles Saar.

Saar rääkis, et jääks eriarvamusele ka rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka siirastes kavatsustes. "Vastupidiselt mõnele teisele erakonnale, meie kirjutasime asjad avalikult ja selgelt lahti ja jagasime raha selgelt avalikele objektidele ja regionaalseteks investeeringuteks. Me ei jaganud raha partei suurrahastajate või inimestele, kes on perekondlikult seotud ühe või teise MTÜ-ga," lausus Saar.

ERR küsis, kuidas hindab toimunu valguses Saar valitsuse tervist. "Kõige parem ta kindlasti ju ei ole," vastas Saar.

"Tagantjärgi öeldes, jah, võib-olla oleks pidanud kontrollima seda, kas partnerid saavad hakkama nende ülesannetega, mis nende valdkonda kuuluvad. Aga me kindlasti ei kahetse seda, et me läksime sirget teed pidi," lisas Saar.

Siseministeeriumi eelarvereal olid rahaeraldised näiteks Kastre valla lasteaiale (700 000 eurot), Tabivere lasteaia rekonstrueerimiseks (700 000), Värska gümnaasiumi ehituseks (700 000). Lisaks olid investeeringute nimekirjas miljon eurot Narva Kraavi tänava lasteaia ehituseks, 500 000 eurot Tartu Maarja kooli ehitustöödeks, 100 000 eurot Risti põhikooli ehitustöödeks, lisaks väiksemaid summasid erinevatele haridusasutustele.

Siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets on öelnud, et lasteaiaehituseks mõeldud raha pani siseministeeriumi eelarvereale eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond). Rosimannus ise ERR-i kommentaarisoovidele ei vastanud.

Läänemets märkis, et ta on teadlik, et tegu pole siseministeeriumi haldusala rahaga, kuid eesmärk oli panustada regionaalarengusse. "Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale," ütles Läänemets.

EKRE ei plaani kolmandal lugemisel eelarve vastu hääletada

Esmaspäevastel kõnelustel viis komisjon eelarvesse lisaks muudatuse, mille alusel eraldatakse peretoetustele enam kui 13 miljonit eurot. Selle valguses ei plaani EKRE kolmandal lugemisel riigieelarve vastu hääletada.

"Meil on hea meel näiteks, et sisse said peretoetuste tõstmine, mida ju tegelikult EKRE koos kolme teise erakonnaga alustas, ja selles mõttes me eelarvele vastu kindlasti ei hääleta," ütles EKRE liige Siim Pohlak.

Riigieelarve kolmas lugemine toimub riigikogu suures saalis kolmapäeval.

Riigikogu fraktsioonid esitasid enne kolmandat lugemist 17 muudatusettepanekut. Need jäid hääletamisel toetuseta, sest katteallikad ei sobinud.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on kavandatud tulude maht 15,6 miljardit ja kulude maht 16,84 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.