Koidu sõnul on rohepöörde läbiviimiseks vaja sihikindlust, sisuline valik selleks peab sündima üksikisiku tasandil ning riik selleks looma vajaliku raamistiku.

"Küsimus on selles, kus me lõppkokkuvõttes tahame olla. Kas me tahame olla osa Põhjamaadest, kas me tahame olla osa sellest regioonist, millel globaalselt vaadates on hea majanduskasvu potentsiaal. Või tahame olla mingis teises grupis ja milline see on – ega häid valikuid pole," ütles ta.

Energiasõltumatuse saavutamiseks on üks viis läheneda sellele samas võtmes nagu sõjale. "Tegelikult on ka need lahendused olemas, et suudaksime Eestis ära teha rohepöörde selle kümnendi jooksul. Aga see tähendab, et me peaksime kohe liikuma hakkama. Selles mõttes on õigus, et peaksime planeerima ja käituma nagu sõja ajal ehk tegema otsuseid kiirelt, sest vastasel korral me jääme konkurentsis maha," rääkis Koit.

Utilitas kasutab sel küttehooajal puiduhakke ja maagaasi kõrval ka põlevkiviõli. Koit märkis, et energiasektoris peab vastama kolmele põhikriteeriumile ehk tagama varustuskindluse, tegema seda mõistliku hinnaga ja ühtlasi keskkonnasõbralikult. "Üks või teine on erineval ajal tähtsam. Hetkel on tähtsam varustuskindlus. Aga siin on oluline märkida, et kui 2008. aastal oli Tallinn puhtalt maagaasi peal, siis tänaseks on 70 protsenti muudest allikatest ehk koostootmisjaamade jääksoojus, puiduhake, olmeprügi," kirjeldas ta.

Koidu sõnul on kaugküttes põlevkiviõli kasutusele võtmine lihtsam kui teistes valdkondades ning mida rohkem nemad gaasi asendavad, seda rohkem jääb seda teistele kasutada.

Utilitas ehitas oma esimese tuulepargi Lätti. Koit märkis, et Eesti on osa Põhjamaade energiasüsteemist ning ka Eesti energiahinna viib üles see, et Lätis ja Leedus ei ole piisavalt tootmisvõimsust. "Ehk ka Lätti ehitatud tuulepark aitab siinset energiavarustust. Aga tõsi ta on, igal pool regioonis on liiga vähe ehitatud uusi võimsusi," ütles ta.

Koidu sõnul vastab tõele, et Läti ja Leedu on teinud kiiremaid otsuseid planeeringute vastu võtmiseks.

"Eestil on võimalus saada elektrit eksportivaks riigiks taaskord. Üks asi on otsustamine. Praktikas, kui tahame 2030 seda eesmärki saavutada, peame vaatama seda, millised on tootmisvõimsuste rajamise praktilised võimalused. Eesti lahendus võiks ja peaks olema meretuulepargid. See on viis, kuidas suuremahuliselt energiatootmist lisada," ütles Koit.

Praegu arendatavate tuuleparkidega on küsimus, et mitmed projektid on olemasolevast võrgust nii kaugel, et neid pole sel kümnendil mõistlik arendada. Koidu sõnul ei tasu neid aga maha matta, kuna neid võib tulevikus tarvis minna. "Need projektid, mis on Liivi lahes, on võrgule lähedal ja kui järgmisel aastal liikuda otsustamisega, siis aastaks 2028-2029 võiks need olla valmis. Ehk meil oleks tegelikult võimalik need eesmärgid täita ja see oleks kõige kiirem viis."

Uuringute järgi tuleks meretuuleparkide toodetud elektri megavatt-tunni hind 60 euro juurde. Siiski on igas energiasüsteemis vajalikud reservvõimsused, kuid kas see tähendab peamiselt põlevkivijaamade reservi jätmist või uue tehnoloogia kasutusele võtmist, näitab aeg, ütles Koit.

Eesti konkureerib meretuuleparkide rajamisel paljude teiste riikidega ning järgmiseks kolmeks aastaks on meretuuleparkide vundamentide ehitamise ajad broneeritud, märkis Koit. "Kui räägime sellest, et ehitada 2027, 2028, sinna me veel jõuaks. Aga see eeldaks kiirelt otsustamist järgmisel aastal."