Kui eelmisel kevadel hakkas Ukraina relvajõudude Nõukogude kaliibriga moon otsa saama, siis andis salaja neile uut moona Bulgaaria. Bulgaaria poliitilisest eliidist märkimisväärne osa on venemeelne. Sofia kordas korduvalt, et Bulgaaria ei anna Ukrainale relvaabi, selgitas poliitilist tausta Politico.

Saksa lehe Welt uurimuse kohaselt oli see kõik aga suitsukate, kinnitasid endine Bulgaaria peaminister Kiril Petkov, rahandusminister Assen Vassilev ja praegune Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Bulgaaria parlament otsustas alles 2022. aasta detsembri lõpus kiita heaks nimekirja relvadest, mis valitsuse ettepanekul Ukrainale plaanitakse anda. Peamiselt on Bulgaarial kavas anda Ukrainale kergrelvastust ja laskemoona.

Kui Kiril Petkov oli Bulgaaria peaminister Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses, siis püüdis ta suunata riiki rohkem läänemeelsemale trajektoorile. Samas pidi Petkov tegelema enda riigi Kremli-meelsete poliitikutega, kellest osad olid ta koalitsioonipartnerid valitsuses. Petkov pidi muuhulgas enda kaitseministri Stefan Janev venemeelsete jutupunktite tõttu vallandama.

Samal ajal kinnitas Petkov, et Bulgaaria relvastus ei jõua Ukrainasse, kuigi oli avalikult teada, et Bulgaarial on arvestatavas koguses Nõukogude kaliibriga laskemoona.

Nüüdseks opositsioonis olevad Petkov ja Vassilev kinnitasid, et kasutasid Bulgaaria relvasaadetiste tarneteks vahendusfirmasid Bulgaarias ja teistes riikides, et tarnida Ukrainale vajalikku moona läbi Rumeenia, Ungari ja Poola.

Petkoviga koalitsioonis olnud Bulgaaria Sotsialistlik Partei rõhutas, et ametlikud valitsuselt-valitsusele relvatarned oleks olnud nende jaoks punane joon.

Ukraina laskemoonast kolmandik ja diiselkütusest 40 protsenti tuli Bulgaariast

Petkov hindas, et sõja alguses tuli Ukraina armee laskemoonast kolmandik Bulgaariast. Samuti anti Ukrainale diiselkütust, mida rafineeriti Vene naftast. Tollal kuulus Musta mere ääres paiknev naftarafineerimise tehas Vene ettevõttele Lukoil. Endise rahandusministri Vassilevi hinnangul tagas Bulgaaria kohati 40 protsenti Ukraina diislinõudlusest ning oli suurim diisli eksportija Ukrainale.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kinnitas Weltile juhtunut. "Me teadsime, et Bulgaaria laohoonetes on suur kogus moona, seega palus president [Volodõmõr] Zelenski, et ma läheks tooks vajaliku sõjamaterjali," ütles Kuleba meenutades sündmusi 2022. aasta aprillis.

Petkov ja Vassilev rõhutasid invasiooni alguses sanktsioonide tähtsust

Petkov rõhutas allikate sõnul Euroopa Liidu liidrite mitteametlikul kohtumisel 25. veebruaril, päev peale Venemaa täieulatuslikku invasiooni, et Euroopa Liit peab võtma Venemaa suhtes vastu karmid sanktsioonid.

Petkov olevat tollal rõhutanud, et Zelenski ei pruugi elada kauem kui 48 tundi, kuna ta on Moskva tapanimekirjas. Sarnase sõnumi edastas rahandusminister Vassilev oma kolleegidele tuues näitena Venemaa rünnakud Bulgaaria teisitimõtlejate, professorite ja preestrite vastu peale Teist maailmasõda.

Petkovi kinnitusel töötas eelmisel kevadel Bulgaaria erakätes sõjatööstus täistuuridel ning pidevalt lendasid kaubalennukid Bulgaaria ja Poola vahel. Samuti tehti tööd, et hoida avatuna maismaatee läbi Rumeenia ja Ungari.

Kuleba kinnitas Petkovi väiteid, kuid rõhutas, et see ei olnud Bulgaaria valitsuse sõjaline abi Ukrainale, vaid Ukraina ja NATO riikide ettevõtted said võimaluse osta mida nad tahtsid bulgaarlastelt. Welti andmete kohaselt maksid laskemoona eest Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia.

Bulgaaria avaliku arvamuse küsitluste kohaselt kartis 70 protsenti bulgaarlastest, et riik tiritakse sõtta ning seetõttu oli enamus inimesi Ukraina relvatarnetele vastu. Petkovi valitsus langes umbusaldushääletuse tõttu eelmise aasta suvel.