"Leiame, et riigikohtu otsus on põhjalik, kaalub väga hoolega kõiki – ka ajakirjanduse – huve ning me oleme otsusega rahul," lausus Soonvald.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles riigikohtu määrust kommenteerides, et tema jaoks on oluline, et ajakirjandus ja prokuratuur suudaks omavahel kokku leppida, millal kohtueelse menetluse andmeid on mõistlik avaldada ja millal peaks sellest loobuma.

Soonvaldi sõnul on prokuratuuri soov mõistlik.

"Anname endale aru, et teatud juhtudel on kohtueelse kriminaalmenetluse andmete avaldamiseks vajalik prokuratuuri luba ning loodame lähiajal prokuratuuriga laua taha istuda, et osapooled arvestaks erinevad huve ja eesmärke ning see eeldus võiks anda aluse ühiste mängureeglite kokkuleppimiseks," lausus ta.

Ka riigikohus märkis, et seadus jätab siiski võimaluse ajakirjanikke trahvida, kui selleks on piisav põhjendus. Soonvaldi sõnul on see täiesti arusaadav, et ka ajakirjandus peab endale aru andma, et igal teol on tagajärjed.

"Leian, et riigikohtu põhjendused on mõistetavad. Ajakirjandusvabadus, nagu ka sõnavabadus, üldiselt ei ole absoluutne õigus ning on arusaadav, et ajakirjandusvabadust teostades tuleb arvestada ka teiste õiguste ja vabadustega. Aga sel teemal on alati rohkem toone ja värve kui must ning valge. Töötame selle nimel, et ajakirjandus oleks tasakaalustatud ega rikuks oma õigusi teostades ülemääraselt teiste õigusi," lausus ta.

Soonvald lisas, et samas tuleb jälgida, et ajakirjandus ei kehtestaks endale suures trahvihirmus enesetsensuuri.

"Küll on jätkuvalt üleval oht teatud enesetsensuurile, hirmule ja ülemäärasele ettevaatlikkusele. Need märksõnad on teoreetilised, aga ma ei saa olla ka neid nimetamata," märkis ta.

"Loomulikult peame üksteise tööd austavate mängureeglite kokkuleppimist, mis võimaldaks kõigil osapooltel oma tööd kvaliteetselt ja õiguspäraselt teha, vajalikuks ja mõistlikuks. Aga selle juures ei saa ajakirjandus anda ära oma nägu ja rolli," lisas Soonvald.

Ajakirjandusvabadusele Soonvaldi hinnangul Eestis ohtu pole, kuid see sõltub ka ajakirjanike meelekindlusest.

"Ajakirjandusvabadusega on Eestis kõik jätkuvalt hästi. Ajakirjandus mõistab oma rolli, mida rõhutas ka riigikohus. Aga iga selline debatt võib õrnalt kõigutada ajakirjanike julgust ja meelekindlust. Loodan, et eksin," lausus Soonvald.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo leiab, et riigikohtu otsusega sai selgemaks, millist informatsiooni ajakirjanik peab prokuratuuriga kooskõlastama ja mida mitte. Kuidas kõik reaalsuses välja hakkab nägema, on veel lahtine.

"Jah, trahvi me ei saanud, see on tühistatud, on selgitatud ka põhjuseid, aga eks mingeid küsimusi tuleviku tarvis ikkagi on – kuidas praktikas tulevikus trahvide määramine välja hakkab nägema, loa küsimine, vastuse saamine prokuratuurist, mida siis seadus meile ette näeb," rääkis Nikkolo.

Samost: prokuratuur asus looma pretsedenti ajakirjandusvabaduse piiramiseks

Kui kohtuastmed oleksid õiguse andnud prokuratuurile, oleks see tähendanud tõsist hoopi ajakirjandusvabadusele Eestis, leidis ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost.

"Prokuratuur asus antud juhtumi põhjal looma endale Eestis pretsedendita ja aluseta õiguseid ajakirjanduse tegevusse sekkumiseks ja ajakirjandusvabaduse piiramiseks. Nende tõlgendus kriminaalmenetluse seadustikust oleks tähendanud, et sisuliselt poleks ajakirjanikud saanud ühtegi kriminaalmenetlust enam sõltumatult kajastada, veelgi enam – isegi selle kajastamist toimetuses arutada," lausus Samost.

Samosti sõnul on tervitatav riigikohtu seisukoht, et ajakirjandusvabadus omab suurt tähtsust olukordades, kus riigi tegevus ja otsused jäävad nende konfidentsiaalse olemuse tõttu avalikkuse kontrolli alt välja. Ta oli Soonvaldiga ühel meelel, et kui ajakirjanik konfidentsiaalseks või salajaseks peetava teabe avaldamises süüdi mõista, võib see heidutada ajakirjanikke teavitamast avalikkust huvipakkuvatest küsimustest.

Samost märkis, et oluline oli ka riigikohtu hinnang küsimusele, et kas prokuratuuri poolt ajakirjanikele nõutud karistus oli proportsionaalne abinõu.

"Selle osas ütles riigikohus väga selgelt, et kohus peab olema veendunud, et karistus ei kujutaks endast teatud vormis tsensuuri, mille eesmärk on heidutada ajakirjandust kriitikat avaldamast. Kahjuks jäi toimunust siiski mulje, et viimast tulemust prokuratuur taotleski. Loodetavasti on nad riigikohtu otsusest nüüd järeldused teinud," nentis ta.

Samost lisas, et hoolimata soodsast riigikohtu otsusest on ajakirjandusvabadus Eestis võrreldes prokuratuuri rünnaku eelse olukorraga nüüd kitsam.

"Selle kiuste olen kindel, et toimetused ei lähe oma tegevusi ja avaldatavaid uudiseid prokuratuuris kinnitama," ütles ta.

Riigikohus nõustus teisipäeval avaldatud määruses ringkonnakohtuga, et ehkki Eesti Ekspressi ajakirjanikud Sulev Vedler ja Tarmo Vahter ning Delfi Meedia AS avaldasid kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid ilma seaduses nõutava prokuratuuri loata, ei olnud neile selle eest trahvi määramine põhjendatud.