Rootsi välisministeeriumis lumesajuses Stockholmis oodatakse kevadet ja valimisi Türgis, et NATO kõnelused suviseks NATO Vilniuse tippkohtumiseks paremaid uudiseid tooks.

"Me oleme muidugi kurvad, et Türgi kodused arengud ja valimised on saanud osaks protsessist, see on nii, seda tuleb tunnistada. Käib valimisprotsess ja kõik, mis tuleb Ankarast ja Türgi valitsusest, tuleb asetada sellesse konteksti. Aga see ei muuda meie ambitsiooni saada NATO liikmeks ja see ei ole kindlasti muutnud Rootsi rahva suhtumist. Kokkuvõttes usume me, et Rootsi julgeolek suureneb, kui me oleme NATO-s koos Soomega, nagu ka kogu Läänemere piirkonna, Euroopa ja maailma oma," rääkis Rootsi välisminister Tobias Billström.

Rootsi leiab, et on omalt poolt kõik memorandumis nõutu teinud ja nüüd on Türgi kord ratifitseerimisega alustada. Oma õigusruumi ja sõnavabadusega nad kauplema ei hakka. Küll aga nimetas peaminister Ulf Kristersson oma sõnavabadust kasutanud provokaatoreid kasulikeks idiootideks.

Paremäärmuslase Rasmus Paludani koraanipõletamine muutis niigi keerulised kõnelused veel oluliselt keerukamaks.

"See on tohutult rumal sellises situatsioonis ja nüüd on nad pea peale pööranud kogu NATO protsessi. Huvitav on see, et enamus neist paremäärmuslastest ei ole eriliselt NATO vastu, nad on moslemite vastu," rääkis ajalehe Aftonbladet poliitikatoimetaja Anders Lindberg.

"Ja siin saavad kokku mitmed erinevad huvid. Loomulikult on Türgi ja Erdogan huvitatud selle konflikti õhutamisest. Rootsi NATO-vastased, nii vasakpoolsed kui ka parempoolsed õhutavad seda konflikti. Ja siis on muidugi Venemaa, kes on huvitatud Rootsi NATO-ga liitumise peatamisest. Nii et see on täiuslik torm," kirjeldas mõttekoja Frivärld analüütik Patrik Oksanen.

Koraanipõletamise meeleavalduse tasu maksnud ajakirjanik Chang Frick on varem töötanud Russia Today heaks ja on praegu tegev paremäärmuslikes alternatiivmeediakanalites, mida iseloomustavad nii kohati Kremlist tuttavad narratiivid kui ka seosed rahvuskonservatiivse Rootsi Demokraatide parteiga.

"Rootsi Demokraatidel ei ole barjääri nende suhtes. Vastupidi, see on pigem sümbiootiline suhe. Rootsi Demokraadid kasutavad samu kanaleid selleks, et õhutada ühiskonnas konflikte, moslemite vastaseid meeleolusid ja see on probleem," rääkis Oksanen.

Rootsi Demokraadid moodustavad osa paremkoalitsioonist ja neile kuulub parlamendi väliskomisjoni juhi koht. Aron Emilsson ütleb, et nemad on NATO-ga liitumise poolt ja neil puudub provokaatoritega igasugune seos.

"Meil puudub selle inimesega praegu igasugune suhe. Ta oli 10-15 aastat tagasi meie partei liige, alates sellest ajast on ta olnud ka teiste parteide liige, ka valitsusparteide liige. Praegu ta tegeleb koos teiste aktivistidega äärmusparempoolsete ja äärmusvasakpoolsete seast provokatsioonide korraldamisega NATO-ga liitumise vastu. Aga see ei ole Rootsi Demokraatide samm, seda on äärmiselt oluline rõhutada, et meil ei ole sellega mingit pistmist," ütles Rootsi parlamendi väliskomisjoni juht Aron Emilsson.

"Ja siis te võite muidugi uskuda kui te tahate, et Rootsi paremäärmuslased kõiges muus on selle meediasfääriga seotud, aga NATO küsimuses mitte, te võite seda uskuda, kui te tahate, aga ma ütleksin, et mitte keegi Rootsis ei usu seda, või õigemini üleüldse mitte keegi ei usu seda," ütles Lindberg. "Rootsi Demokraadid on islamivastane partei, see on nende põhiolemus, nüüd me tahame ühineda NATO-ga ja võti on Türgi käes, kus on islamistlik valitsus, konflikt on siia sisse kirjutatud. Rootsi Demokraadid peaksid selle minu arvates lahendama, jättes rassistliku propaganda tegemata ja tõmbama enda retoorikat tagasi, sest nad peaksid aru saama, et see mida nad teevad, kahjustab päris maailmas Rootsit."

Rootsi poliitikud ütlevad, et raskused NATO teel neid heidutanud ei ole ja nad loodavad, et peagi avaneb kaitsealliansi uks ka nendele.

Milliseks kujuneb aga Rootsi tegevus NATO-s kui liitumise kadalipp õnnestub läbida?

"Me oleme valmis panustama ühisesse julgeolekusse. Samal ajal on oluline rõhutada Põhjamaade-Baltimaade dimensiooni NATO-s. Me oleme valmis panustama oma kogemusega Arktikast või Läänemerelt, õhuseire või mereväega ja samuti Balti riikides Venemaa ohu vastu," sõnas Rootsi parlamendi väliskomisjoni juht Aron Emilsson.

"Peaminister on väga selgelt öelnud, et me tahame olla Balti riikides suurelt kohal. Me juba valmistume osalema õhuturbemissioonil, me räägime ka NATO lahingugrupis osalemist, mis tähendab maaväe toomist Balti riikidesse. Nii et me vaatame sellele väga positiivselt," ütles välisminister Billström.