Kui Venemaa poleks Ukrainale kallale tunginud, oleks Läti oma palgaarmee ja Zemessardze ehk maakaitsega ilmselt endiselt rahul olnud. Nüüdseks on aga Läti jäänud piirkonna riikidest viimaseks, kus kaitseteenistust pole. Seetõttu pole ka seimis väideldud küsimuse üle, kas, vaid kuidas.

Arutleti, kas teenistus peaks olema kohustuslik ka naistele ja neile Läti kodanikele, kes elavad välismaal. Naiste osalus jääb siiski vabatahtlikuks ja välismaal oma elukoha deklareerinud Läti meeskodanikud saavad ajapikendust kuni 2028. aastani.

"Kinnitan, et kaitseministeerium arvestas paljude osapoolte seisukohti ja parlamendi õiguskomisjoni hinnangut. Nii valmis uus seaduseelnõu, mis hõlmab laiemat pilti ja lahendab suurema osa kõhklustest. Loomulikult jätkub töö ka kolmandaks lugemiseks valmistudes. Komisjon soovib mitut valdkonda täpsustada," ütles Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

Nagu Läti parlamendis ka neljapäeval korduvalt kinnitati, pole tegu kunagise kohustusliku ajateenistuse taastamisega, sest uus kaitseteenistus pakub üsna erinevaid võimalusi, kuidas see läbida.

Alustatakse vabatahtlikega – aasta teisel poolel võetakse teenistusse esimesed 300 vabatahtlikku. Militaarteenistuse läbimiseks on kolm põhivõimalust, alternatiivteenistuse sisu veel täpsustatakse.

Opositsioonipoliitikud aga avastasid, et raha kaitseteenistuse jaoks parlamenti jõudnud riigieelarve projektis eriti polegi.

"Eelarves pole 80 miljonit eurot, mida algul lubati, vaid pisut üle kolme miljoni euro, millega loodetakse kaitseteenistust alustada ja kõiki eesmärke täita. Järgmistel aastatel on olukord veel selgusetum. Nii võivad kõik head mõtted ja sihid jääda ainult paberile, kui neid pole arvestatud riigieelarves," lausus Läti seimi Roheliste ja Maarahva Ühenduse fraktsiooni esimees Viktors Valainis.

Järgmisel õppeaastal algab Läti koolides ka kohustuslik riigikaitseõpe.