Peterkop rääkis ERR-ile, et praeguste seaduste järgi valmistutakse Eestis tsiviilkriisiks ja sõjaliseks kriisiks eraldi. See aga ei peegelda tema hinnangul tänapäeva maailma, kus julgeolekukriisil ja tsiviilkriisil on tihtipeale keeruline vahet teha.

"Kui me vaatame kasvõi, kuidas Valgevene kasutas mõni aeg tagasi ränderelva. Meie seaduste mõistes oleks tegemist justkui tsiviilkriisiga, aga tegelikult üritas üks riik mõjutada Euroopa Liidu otsuseid läbi põgenike kasutamise. Selliseid näiteid saab teha veel ka praeguses Ukraina sõjas. Lisaks sõjategevusele kasutavad Venemaa ja Valgevene ka muid mõjutusvahendeid, olgu see küber- või majandussõda," lausus Peterkop.

Riigikaitse seadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus liidetakse uue seadusega nüüd kõik üheks. Riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE esindaja Leo Kunnas hindas, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kujuneb järgmise riigikogu koosseisu kõige mahukamaks seaduseelnõuks.

"Siin tuleb võib-olla mitukümmend riigikatisekomisjoni istungit teha, et see kõik läbi närida," hindas Kunnas.

Mahukamate eelnõudega on oht, et nende vastuvõtmine jääb riigikogus venima. Riigisekretär Peterkop ütles, et riigikantselei on juba eelnevalt üritanud erakondade arvamusi võimalikult palju arvesse võtta. Peterkop ei arva, et seadus sisuliselt suuri vaidlusi tekitaks.

"Ka juba Jüri Ratase teisel valitsusel oli sama eesmärk ja see ettevalmistav töö on kestnud juba päris pikalt. Need kriisi õppetunnid on sarnased kõikidel erakondadel, kes on eelmise riigikogu ajal valitsuses olnud. Seetõttu puhtalt sisulises mõttes ma ei oskagi öelda, mis need võimalikud karid võiksid seaduse menetlemisel olla," lausus Peterkop.

Riigikaitsekomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles, et riigikogulased on uut tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust juba pikalt oodanud ning on olemas lai arusaam, et see on vajalik.

Võimalik vaidluskoht uues seaduses on Kaljulaidi hinnangul see, kuidas määratleda võimalikult selgelt, milline ametkond kriisis mille eest vastutab. Vaidlusi võivad Kaljulaidi sõnutsi tekitada ka inimeste õiguste piiramisega seotud küsimused.

"Üldiselt sellistes aruteludes alati on ka küsimus selles, et kui näiteks antakse õigusi mingil viisil piirata inimeste vabadusi, näiteks tegutsemisvabadust või ettevõtlusvabadust, siis mis on proportsionaalne, mis on õiglane, mida tohib ja ei tohi teha. Need on väga tõsised küsimused ja ma ütleks, et kui nende üle vaidlust ei ole, siis oleks see parlamendi täielik läbikukkumine. Vastupidi – need küsimused peabki riigikogu sisuliselt väga tõsiselt läbi vaidlema," lausus Kaljulaid.

Eelnõu seletuskiri