Kuigi mõlemad USA suurparteid toetavad Kongressis USA toetust Ukrainale, siis küsitlusuuringute kohaselt ei ole olukord nii lihtne. Samuti nõuavad mitmed vabariiklased esindajatekojas põhjalikumat ülevaadet Ukrainale saadetud raha kasutamise kohta, selgitas The New York Times.

Poliitiliselt keeruka olukorra tõttu on Ukraina presidendi administratsioon püüdnud kokku leppida telefonikõnet esindajatekoja vabariiklaste juhi Kevin McCarthy ja Volodõmõr Zelenski vahel. McCarthy on praegu USA esindajatekoja spiiker ning ta sai sellele ametile valitud 15. katsel, kui ta tegi enda erakonna osadele radikaalsematele liikmetele mitmeid järeleandmisi.

Veebruari keskel avaldatud AP-Norc küsitlusuuringu kohaselt toetab Ukrainale relvaabi andmist 48 protsenti ameeriklastest ning 29 protsenti on relvaabi saatmisele vastu. Veel 22 protsenti ei ole ei poolt ega vastu. 2022. aasta maikuus toetas relvaabi saatmist 60 protsenti USA täiskasvanutest.  

Sama uuringu kohaselt toetas USA majandusliku abi saatmist Ukrainale 37 protsenti USA elanikest ning vastu oli 38 protsenti, samas 23 protsenti küsitlusuuringule vastanutest ei valinud kumbagi varianti.

Pew Research Centeri poolt jaanuari lõpus avaldatud küsitlusuuringu kohaselt arvab 26 protsenti ameeriklastest, et Ukrainale on antud liiga palju abi. Veel aasta tagasi arvas sama seitse protsenti. Samas on sellel arvamusel juures erakondlik värving. Kokku arvab 40 protsenti vabariiklaste valijatest, et Ukrainale on antud liiga palju. Vaid 15 protsenti demokraatidest arvab sama.

Samas arvab üha enam ameeriklasi, et Joe Bideni administratsioon on Ukrainas toimuva sõjaga paremini hakkama saanud. Kui veel augustis oli Bideni administratsiooni tööga Ukraina küsimuses rahul 40 protsenti ameeriklastest, mis praeguseks on see tõusnud 48 protsendini.

Olulise aspektina ei toeta paljud Ukrainale abi andmise toetajad pikaajalist relvaabi andmist. Näiteks Fox Newsi veebruari lõpus avaldatud küsitlusuuringu kohaselt toetavad rohkem kui pooled relvaabi andmist toetavad ameeriklased relvaabi andmist nii kaua kuniks vaja, samas tervelt 46 protsenti toetaks piiratud ajavahemikus antavat relvaabi.

Vabariiklasi nõustanud strateegi Andy Surabiani sõnul on praegu toimuv samasugune ühiskondlik dünaamika nagu iga USA välissekkumisega – esimesed paar kuud on see populaarne, kuid hiljem tekib sõjaväsimus. Seda eriti juhul kui valijate jaoks ei ole Ukrainas toimuv otseselt nende enda julgeolekut mõjutav.

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John F. Kirby rõhutas hiljuti, et kuigi mõned rahvaesindajad Kapitooliumil on Ukrainale abi andmise suhtes kriitilised, siis vabariiklaste esindajatekoja juhtkonna poolt seda kriitikat ei kuule. Samuti pole sellist kriitikat kuulda senatis. Mõjukas vabariiklasest senaator Mitch McConnell on lausa nõudnud Ukrainale antava abi suurendamist. Samuti käis esindajatekoja vabariiklaste delegatsioon Michael McCauli juhtimisel hiljuti Kiievis, rõhutades seal mõlema USA suurpartei toetust Ukrainale.

Esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy lubas eelmise aasta sügisel, et Ukrainale ei anta kontrollimatult toetust ning teda survestab esindajatekoja spiikri rollis väike, kuid kaalukas sõjakriitiline vabariiklaste seltskond. Samuti on Ukraina toetamise osas kriitiline mõjukas Fox Newsi ankur Tucker Carlson. Kuna vabariiklaste enamus esindajatekojas on napp, siis pole selge kas Kevin McCarthy lubaks hääletusele järgmist Ukraina abipaketti ja mis tingimustel.

Ukraina toetamist kritiseerisid hiljuti ka endine vabariiklaste president Donald Trump ning Florida kuberner Ron DeSantis, kes tõenäoliselt 2024. aastal tahab samuti vabariiklaste poolt presidendiks kandideerida. USA Kongress on praeguseks kiitnud heaks 113 miljardi dollari eest sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi Ukrainale ning see summa ei ole veel täiel määral USA valitsuse poolt ära kulutatud.