Milanovic hindas Novaja Gazetas avaldatud intervjuus, et Vene majandus kaotab Ukraina vastu algatatud sõja tõttu lõpuks triljoneid. Ta rõhutas, et Nõukogude Liit industrialiseerus algselt lääneriikide tehnoloogia ning USA ja Euroopa inseneride abil. Nüüd, kui Venemaa on lääneriikide turgudest ära lõigatud, peab Venemaa hakkama kasutama vanemat tüüpi tootmistehnoloogiat.

Milanovic ei usu, et Venemaa suudaks importkaupu kodumaise tööstustoodanguga asendada, kuna näiteks nii Nõukogude Liit, Lõuna-Korea, Brasiilia kui ka Türgi vajasid selleks ikkagi algselt teiste riikide importkaupu. Milanovic juhtis tähelepanu, et Lõuna-Korea hakkas autosid tootma alles 1965. aastal.

Kuna Venemaa ei suuda laenata ega osta vajalikku tehnoloogiat arenenud majandusega riikidelt, peab Venemaa impordi asendamiseks suunama kodumaise tööstuse turgutamiseks pilgud minevikku. Näiteks autosid tehakse Venemaal praegu tehnoloogiaga, mis oli olemas ka 20 ning 30 aastat tagasi. Branko Milanovici sõnul ei ole sellist regressiivset impordi asendust maailma majanduses varem toimunud.

Branko Milanovic kinnitas intervjuus, et tema hinnangul ei päästa Vene majandust ka paralleelimport ehk ilma intellektuaalomandi omaniku loata välismaise kauba hankimine. Milanovic juhib tähelepanu, et kuigi sedasi saaks Venemaale tarnida mikrokiipe, ei saa Sambia mustalt turult osta Boeingu lennukile uut lennukitiiba.

Tehnoloogiliselt arenenud riikidele nagu Venemaa oleks osa importkauba asendamine väga keeruline kui mitte võimatu. Näiteks ei väljasta Venemaa enam biomeetrilisi passe, kuna vastavatest kiipidest on puudus ning seda on Milanovici sõnul ka mujal Vene majanduses näha.

Branko Milanovic tõi esile, et Vene riigi jaoks muutub keeruliseks ka paralleelimpordi eest vastutavate isikutega tegelemine, kuna nende tegevus on sisuliselt ebaseaduslik, ent see on siiski Vene majandusele hädavajalik. Milanovici sõnul tekitab lõpuks probleeme olukord, kus Vene majandus sõltub sisuliselt kriminaalidest.

Milanovici hinnangul püsivad sanktsioonid Vene majanduse vastu pikka aega, kui vaadata sanktsioonide ajaloolist kogemust. Näiteks Kuuba vastu kehtivad siiani sanktsioonid hoolimata asjaolust, et Barack Obama presidendiks oleku ajal avas USA seal lõpuks saatkonna. USA-s elavad kuubalased ei ole alates 1960-ndatest saanud legaalselt saata enda raha Kuubale. USA sanktsioonid Kuuba vastu kehtestati algselt 1962. aastal ning neid on sestsaadik pikendatud.

Branko Milanovic rõhutas, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on kohati karmimad kui Iraani vastu ja seega ei saa neid kahte olukorda üks-ühele võrrelda. Samas on Venemaal nende eelisena palju haritud inimesi, tehnoloogiline baas ja palju ressursse. Samas hindas ökonomist, et USA surve Hiina vastu võib Hiina majandust rohkem Venemaa poole suunata, mis lõpuks ei ole Ameerika Ühendriikide huvides, kuna see lähendab Hiinat Venemaaga.

Kui sanktsioonid kestavad 40 või 50 aastat, peaks Vene valitsus mõtlema ümber ka pikaajalise rahvastikupoliitika, kuna paljudel Vene inimestel on siis mõistlikum kolida riigi idaossa, mis on lähemal Aasia turgudele. Samas muudab selle keeruliseks asjaolu, et Venemaa Euroopa osas elab 110 miljonit kodanikku Venemaa 144 miljonist ning ainuüksi Moskvas elab 10 miljonit inimest. Kui Venemaal oleks samasugune taristu, mille Hiina viimase 20 aasta jooksul ehitas, siis suudaks Venemaa sellise pöörde teha, hindas Milanovic.

Milanovic rõhutas, et paljud inimesed ei saa aru, kui suures mahus on Venemaaga seotud varasid külmutatud. Viimastel andmetel on külmutatud ligikaudu 600 kuni 700 miljardi dollari väärtuses varasid, mis on Vene SKP-st ligi kolmandik. Sellele lisandus nii finantsvarade kadu kui ka inimeste väljavool. Kui need kaotused rahasse panna, siis on Vene majandus kaotanud triljoneid dollareid.

Secondly, the loss of human capital is enormous. Basically, you have two huge losses — in financial and human assets. When you put these two things together, put some numbers down, you will run into trillions of dollars.

— Branko Milanovic (@BrankoMilan) March 8, 2023