Ukraina sõda paneb loodetavasti Balti riike korraldama oma kaitset rohkem regionaalselt. Seda soodustab ühine arusaam maailma toimimisest nii Poola kui oodatavalt NATO-ga liituvate Soome ja Rootsiga. Regionaalsust peaks soosima ka NATO planeerimine ja lahingugruppide viibimine piirkonnas.

NATO lahingugrupi ülem kolonel Dai Bevan ütles selline lähenemine muutis nii Eesti, piirkonna kui kogu alliansi kaitse kesksemaks. "Viimase aasta jooksul oli näha olulisi muudatusi NATO paigutumisel Eestisse," ütles Bevan.

Ühine kaitse korraldamine hõlmab lisaks väljaõppele Ukraina kogemusest lähtuvalt vahendite hankimist ja kohalikku kaitsetootmist. Mitmetel Balti ettevõtetel on töised sidemed Ukrainaga.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo ütles, et Milrem on oma tootegrupiga Ukrainas kohal, mida ukrainlased kasutavad, testivad ja õpivad tundma.

"Samuti on Threod oma droonidega kohapeal ja eks ole ühtteist veel. Viimati oli ka ERR-i enda uudis, mis puudutab DefSecIntel'i jälgimissüsteemi tarnet Ukrainasse," ütles Ränisoo.

Sõja otsene mõju on kulutused rohkem ja kaugemale laskmiseks, kaitseks soomuse ja õhuvaenlase vastu. Eelmine aasta tõi kolm lisapaketti. Enne sõda osteti juurde laskemoona 800 miljoni euro eest. Märtsi lisapakett sisaldas tankitõrjet ja lühimaa õhutõrjerelvi Piorun, mida hangiti 60 miljoni eest koos Poolaga.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar nimetas olulise sõja õppetunnina ka seda, et lisaks tavapärastele lühimaaõhutõrje üksustele on vaja laiemalt levitada lihtsamaid õhutõrjerelvi üksuste seas, et tõrjuda ka tagalaalal näiteks dessanti või ootamatuid õhuohte.

Koreast osteti juurde veel 12 liikursuurtükki K-9 Kõu, mis jõuavad kohale 2026. aastal. Prantslastelt osteti nende relvade jaoks soomusvastast täppislaskemoona.

Viimane pakett sisaldab keskmaa õhutõrje ühishanget Lätiga. Selles osas lubab kaitseinvesteeringute keskus uudiseid varsti.

"Kõige kaugemal Balti riikidest on oma tegevusega Leedu, kellel on juba olemas Kongsbergi ja Raetheon'i ühistoodang NASAMS. Lätil ja Eestil keskmaa õhutõrjet ei ole ja riigid tegid eelmisel suvel ühise otsuse asuda seda ühiselt hankima. Veel enne suve võib oodata selles osas uudiseid.

Ukraina sõda muutub veel kuumemaks kevadel. Ukraina ootab läänelt abi pealetungi jaoks. Viimane tõdemus oli - läänel pole piisavalt laskemoona. Võib arvata, et see peegeldub ka Eesti riigikaitse arengukava vaidlustes.

Sõda muutub tehnoloogilisemaks. Ukraina ilmutab nõrgema poolena rohkem nutikust, Harkovi õnnestunud läbimurdel kasutasid ukrainlased viit brigaadi. Venelased hülgasid kahe mehhaniseeritud brigaadi varustuse, sealhulgas 100 tanki ja 200 soomukit, kui lähtuda avalikest andmetest.

"Ukrainlased suutsid otsustaval hetkel selles lahingus tehnoloogilist ülekaalu kaasates oma luuretsüklit keerutada kolm kuni neli korda kiiremini kui Vene pool jõudis seda teha. Mille tulemuseni avastamisest hävitamiseni aeg oli neil lühem," ütles Tarmo Ränisoo.

Ukrainlased on tuntud oma drooni kasutamise oskuste poolest. Hiljuti väisas Balti riike ja Poolat kogemuste vahetamiseks Ukraina tootja Aerorozvidka esindaja.

"Ukrainas on igal ajahetkel, tõsi- sellest on nüüd mõni kuu möödas, 6000 erineva suurusklassi drooni," ütles Tarmo Ränisoo.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige Sten Reimann ütles, et Ukrainas on Threodi droone kasutuses paarkümmend.

Venemaal on samuti oma tugevad küljed. Vene elektroonilise võitluse üksused on edukad droonivastases tegevuses.

"UAV-de navigatsiooni segatakse, antakse nendele valesid koordinaate - UAV-d lendavad valesse kohta," ütles Reimann.

Balti riikidel on võimekus toota nii droone kui elektroonilise võitluse vahendeid, viimast hakati välja arendama Iraagi eemalt lõhatavate põrgumasinate vastu.

"Kõike seda blokeeringut tehakse väga tihti siin 200-300 meetri kaugusele. Venelaste Orlan-UAV-sid ja nendest suuremaid UAV-sid on vaja blokeerida kilomeetrite taha, ka aeglaselt lendavaid rakette ja Iraanist saadetud kamikadze-droone," rääkis Reimann.

Logistika on järgmine õppetund. Juba praegu peavad ukrainlased toimetama kirju tsiviiltehnikaga maasturitest bussideni. Kevad näitab, kuidas ukrainlased erinevat lääne sõjatehnikat töös hoiavad. Logistikaküsimuste lahendamine on viivitanud ka lääne sõjamasinate üleandmist.

Praegu valmistub kaitseministeerium Ukrainale remondi- ja tagavaraosade alase abi osutamist Eesti ettevõtete baasil. Sõda ühendab Venemaa naabreid, kellel tuleb hakata ühtse regioonina käituma.