X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kavandatav koalitsioon plaanib katuserahade jagamise kaotada

Koalitsioonikõnelusi pidavad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) plaanivad lõpetada katuserahade jagamise.

Kõnelustel osalev Eesti 200 esindaja Margus Tsahkna ütles kolmapäeva õhtul pressikonverentsil, et katuserahade jagamine senisel kujul jääb ära.

"Regionaalsete investeeringute puhul tahan välja tuua ühe teema, mida arutasime ja ma arvan, et seal on meil üksmeel, et katuserahade jagamise pull jääb ära. Me tahame regionaalseid investeeringuid teha selle sõna päris tõsises mõttes, kus tegelikult ka regioonid räägivad ise kaasa ja otsustavad, mille jaoks on neid vaja, et elukvaliteet tõuseks ja tootlus neis regioonides ka ettevõtluses tõuseks," rääkis Tsahkna.

Tema hinnangul on senine rahajagamine regionaalsete investeeringute mõiste ära rikkunud. Tsahkna lisas, et regionaalsete investeeringute jagamine peab olema läbipaistev ja kohalik otsustusprotsess.

"Selle sõna taha on peidetud see kergelt öeldes korruptiivne ja imelik tegevus, mida riigikogu aeg-ajalt teeb järjest suuremates mahtudes ehk nimetatakse neid katuserahasid regionaalseteks investeeringuteks. Meie koalitsioon, kui see peaks loodama, kindlasti tegeleb päriselt regionaalsete investeeringutega, mis ka päriselt toovad regiooni muutuse. See peab olema läbipaistev, poliitiline ja kohalik otsustsportsess. Eesti 200 on selgelt seisukohal, et katuserahade puistamine valimiseelselt millegi, ma ei tea, kas mõjuvõimu ostmiseks või milleks iganes tuleb ära jätta. See ei tohi olla selle koalitsioonikultuuri osa," rääkis ta.

Reformierakonna esindaja Mart Võrklaev kinnitas, et tema erakond on aastaid olnud seda meelt, et katuserahasid ei peaks jagama. "Regionaalsete investeeringute saamisel võiks kõigil olla võrdne võimalus neid taotleda. Mul oleks hea meel, kui me saame välja öelda, et see katuserahade jama lõpeb ära ja tulevad regionaalsed investeeringud, kõigile võrdsed võimalused raha taotleda ja küsida," ütles Võrklaev.

"Kui meil on võimalik leppida kokku päris reaalsetes regionaalsetes investeeringutes, mis mõju omavad, siis palju mõistlikum on seda nii teha," ütles SDE esimees Lauri Läänemets.

Lisaks kavandavad võimalikud tulevased koalitsioonipartnerid Ida-Virumaale valitsuse eriesindajat. Võrklaev ütles, et selles täpsemat kokkulepet veel ei ole, kuid läbirääkijate hinnangul on Ida-Virumaal vaja läbi viia reforme ning selle jaoks on kohapeale vaja valitsuse esindajat.

Lisaks soovivad erakonnad kiirendada Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi vahendite kasutusele võtmist ning võimalusel luua Ida-Virumaa jaoks täiendav fond sealse piirkonna arendamiseks.

Võrklaeva sõnul on võimaliku koalitsiooni eesmärk pöörata suurt tähelepanu regionaalarengule. Tema sõnul toetavad erakonnad edasi omavalitsuste liitumist ning plaan on luua ühinemistoetused. Millises mahus, selles kokkulepet veel pole.

Erakonnad soovivad tõsta kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, aga seda mitte riigieelarvest raha juurde andmisega, vaid pigem kaalutakse kohalikke makse. Samuti otsitakse lahendusi, kuidas riigimaad kohalike omavalitsuste kasutusse anda ning kohalike teede hoolduseks raha juurde anda.

Tsahkna sõnul on vaja tõsta kohalike omavalitsuste huvi oma territooriumil ettevõtluse arendamise vastu. Seda peaks valitsus tema sõnul motiveerima, näiteks maksuerisuste abil.

Tsahkna sõnul on suur väljakutse vaadata üle, millised on kohalike omavalitsuste ja millised riigi ülesanded. Tema sõnul on praegu omavalitsuste õlul paljud teenused, eriti sotsiaalvaldkonnas ja tervishoius, mis, arvestades väikest tulubaasi, ei peaks nende õlul olema.

Läänemetsa sõnul on regionaalarengus märksõnad ebavõrdsuse vähendamine ja omavalitsuste võimekus.

"Maapiirkondade jõukus, mida seal luuakse, on oluliselt väiksem kui kahes suures linnalises piirkonnas. Ja mitte ebavõrdsuse vähendamine läbi toetuste, vaid läbi töö, majandusprotsesside, läbi töökohtade," ütles Läänemets.

"Teine pool puudutab omavalitsuste võimekust. Teame, et on kohalikke omavalitsusi, kellel on keeruline olukord, me peame tagama, et eurovahendite kasutamine ei jääks ka nende rahamurede taha, muidu jälle ebavõrdsus suureneb," lisas ta.

Ka Läänemets ütles, et kohalike omavalitsuste tulubaasi peaksid parandama maksusüsteemi muudatused kohalike maksude näol või tuleb leida mingeid muid lahendusi.

Läänemets lisas, et kavandatav koalitsioon ei plaani tegeleda vaid kõrgema sissetulekuga inimeste ja keskklassi jõukusega, vaid püüab lahendada palgavaesuse teemat.

Maaelu edendamiseks kavatsetakse Võrklaeva sõnul laiendada maale kodude rajamise laenude garanteerimist ning maapiirkondadesse kortermajade võimalikku rajamist.

Võrklaev ütles, et plaanitava koalitsiooni eesmärk on tagada kodumaise toidu varustuskindlus ning kavas on määrata kodumaine toit elutähtsa teenusena.

Võrklaeva sõnul püütakse tagada see, et Eesti maid ei võõrandataks Vene ja Valgevene kodanikele.

Eesti 200 soovib luua Eesti peakorterite maaks

Tsahkna ütles pressikonverentsil, et Eesti riigieelarves jätkuvalt raha pole ning see paneb peale surve otsida sisulisi lahendusi ja tegema suuremaid reforme.

"Tähtis on see, et me oleme otsustanud tõsta Eesti majanduse potentsiaali ja ambitsiooni. Kui seni räägitakse, kuidas toetada ettevõtteid, räägitakse toetustest, ja räägitakse, kuidas tuua siia investeeringuid, siis meie valitsuse ambitsioon on peakorterite põhimõte, kuidas võimestada ja toetada Eesti ettevõtteid Eestist välja minemisel, et suudaksime osta kokku teisi ettevõtteid mujal, muutuda peakorterite maaks," selgitas Tsahkna.

"Majandusambitsiooni tõstmine on väga oluline. Sealt tuleb ka raha," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: