Politseiametnikke võib tööle suunata nii teise valitsusasutusse kui rahvusvahelisse organisatsiooni. See nõuab nii mõlema asutuse kui ka ametniku nõusolekut ning käib ilma suurema bürokraatiata.

"Tähtajalise üleviimise eesmärk on ametnike motiveerimine, nende pädevuse suurendamine, kogemuste saamine, lisaks ametiasutuste vahelise koostöö edendamine," rääkis politsei- ja piirivalveameti personaliarvestuse- ja analüüsi talituse juht Svetlana Meister, kelle sõnul saavad sellest kasu nii ametiasutus kui ka ametnikud.

Taoline roteerumine on tavaline ka teistes asutustes. PPA-st on praegu mujale viidud 43 inimest, kellest 15 töötab siseministeeriumis ja seitse Frontexis (Elmar Vaher ütles hilisemas intervjuus, et roteeritud on 51 inimest - toim.). Lisaks on politseiametnikke näiteks Europolis, sisekaitseakadeemias ja välisministeeriumis. "Roteeruvad nii valdkonnaspetsialistid, eksperdid kui juhid," ütles Meister.

Eerik Heldna saadeti politseist tööle kaitseväe luurekeskusesse. Ning seda prokuratuur kellelegi ette ei heidagi. Riigiprokurör Maria Entsik selgitas teisipäeval, et Heldna töötas kaitseväes juba aasta aega, enne kui ta pöördus politseijuht Elmar Vaheri poole palvega end politseisse tööle vormistada.

Vaheri korraldusel seda tehtigi. Ja siis saadeti ta oma senisesse töökohta ehk luurekeskusesse rotatsiooni korras tagasi. Nii hakkas tiksuma Heldna tööstaaž politseis, mis võimaldas tal 2022. aasta kevadel väljateenitud aastate pensioni taotleda. Prokuratuur usub, et kogu skeem punutigi igakuise 400-eurose teenistuse nimel.

Seadus ei keela senisesse töökohta tagasi roteerida

Politsei- ja piirivalveamet ei kommenteerinud rahvusringhäälingule Heldna ja Vaheriga seotud kaasust ega andnud hinnangut nende motiividele. Küll aga kirjeldas Meister, missuguseid lepinguid lubab seadus sõlmida.

"Seadus ette ei näe, kui kaua peaks inimene olema politsei teenistuses või üldse mõne ametiasutuse teenistuses enne, kui ta roteerub," sõnas Meister. Selle kohta ei leia sõnagi ka vastavate seaduseelnõude seletuskirjades. Seadus ei piira ka näiteks rotatsiooni pikkust.

"Inimese võib roteerida kümneks aastaks või kolmeks aastaks," märkis Meister. Seaduses pole midagi ka selle kohta, kus võib inimene enne ametisse võtmist ja roteerimist töötada. Ehk põhimõtteliselt võib PPA võtta teenistusse siseministeeriumi töötaja ja ta siis kohe tähtajaliselt siseministeeriumisse üle viia.

"Üldjuhul on niimoodi, et veidi pikemat aega inimesed on teenistuses," märkis Meister küsimuse peale, kas kirjeldatud toiming on politseis tavapärane. "Aga meil ei ole mingit statistikat selle kohta."

Võimalike fiktiivsete lepingute kohta PPA-l infot pole

Ka riigiprokurör Entsik selgitas teisipäeval, et Heldna töölevõtmine ja lähetamine iseenesest polnud veel kuritegu. Prokuratuur vaatas seda kelmust ettevalmistava faasina.

"Aga karistatavaks muutub kelmus alates sellest hetkest, kui isik on toime pannud kelmuse katse, ehk siis esitanud sotsiaalkindlustusametile avalduse, et ta soovib nende dokumentide alusel pensionit saada," rääkis Entsik.

Ühtlasi märkis ta, et prokuratuurile teadaolevalt võib taolisi lepinguid, nagu sõlmiti Heldnaga, veel olla. Nagu öeldud, kokku on politseist mujale roteeritud üle neljakümne inimese. Entsiku sõnul on kahtlasi lepinguid alla kümne.

Mida prokuratuur sellega mõtleb, ei osanud Meister pakkuda.

"Meie juhindume täiesti sarnastest põhimõtetest kõigi roteerumiste puhul. Me vormistame neid sarnaselt ja ka need otsustamise põhimõtted on sarnased. Meil ei ole mingit erinevat suhtumist mingitesse roteerumistesse," kinnitas Meister ning avaldas lootust, et selgust lisab siseministeeriumi algatatud audit.