60-aastane Talviste töötas tegevusjuhendajana Järvamaal Koeru hooldekeskuses alates 1. augustist 2018 ning eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal käitus ta korduvalt ebasobivalt ja seksuaalselt tema hoole all olnud erihooldusteenusel viibinud viie kliendiga. Talviste kõrvaldati töölt mullu 9. mail.

Kohus otsustas, et inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemisega korduvalt ja kasutades ära kannatanute sõltuvust süüdlasest, pani Talviste toime tahtevastase sugulise iseloomuga teod.

Pärnu maakohus tunnistas Talviste süüdi karistusseadustiku paragrahv 143 lõige 2 järgi ning mõistis karistuseks kolm aastat vangistust. Kuna karistus mõisteti lühimenetluses, lühendati karistusaega kahele aastale. Kohe ära kandmisele määras kohus kolm kuud ning ülejäänud aasta ja üheksa kuud määras kohus tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna ütles, et inimesel on õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub.

"Seksuaalne enesemääramisõigus on osa isikuvabadusest. Seetõttu on seksuaalse enesemääramisõiguse rikkumine kuritegu. Kohus on leidnud, et kriminaalmenetluses kogutud tõendite pinnalt saab jaatada, et süüdistatav käitus korduvalt ebasobivalt ja väärkohtles seksuaalselt tema hoole all olnud viite erihooldusteenuse klienti."

Prokuröri sõnul on kriminaalmenetluse eesmärk see, et teo toimepanija saaks mõjusa karistuse.

"Kuigi lühimenetlus näeb ette karistuse lühendamist kolmandiku võrra, usun, et ka lühimenetluses käesoleval juhul mõistetud karistus on piisav, et süüdistav saab aru, et tema teguviis oli väär ja pole ühiskonnale aktsepteeritav. Karistusest veelgi olulisem on kuritegudele piir panna ja taastada õigusrahu, mis aitab kannatanul juhtunut mõista, teo tagajärgedega paremini toime tulla ja talle osaks saanud ebaõiglusega rahu teha."

Talviste ütles AK ajakirjanik Olev Kenkile, et ta ennast süüdi ei tunnista.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.