"Argument, et maksudebatti ei saa pidada, sest põhiseadus ei luba maksuküsimusi rahvahääletusele panna, on hõre. Siin peaks peeglisse vaatama lisaks poliitikutele ka nõudlik valija ja ajakirjandus, et miks katteallikate osas konkreetsust ei nõutud," kommenteeris Kukk sotsiaalmeedias.

Kukk pakkus, et ehk oleks aus olnud valimiste eel finantseerimisallikana pakkuda riigikaitsemaksu. Riigikaitsemaksu pakkus erakondadest enne valimisi välja rahastusallikana vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kukk kommenteeris põgusalt ka koalitsioonileppes sisalduvat käibemaksu ja tulumaksu tõstmist 22 protsendini.

"Käibemaksu tõstmine kaks protsenti ei ole kuidagi mõistlik ja lööb eeskätt madalama sissetulekuga inimeste rahakoti pihta," lausus Kukk.

"Tulumaksu muudatused on mõistlikud, taastatakse lihtne ühetaoline tulumaksusüsteem, kus laias laastus maksukoormus väga ei muutu kui arvestada tulumaksuvaba miinimumi tõusu," ütles Kukk.

Martin Kukk on endine Reformierakonna peasekretär ja riigikogu fraktsiooni aseesimees. 2016. aastal lahkus Kukk riigikogust, et alustada tööd erasektoris. Kukk on endiselt Reformierakonna liige.

Veelgi teravamalt reageeris Reformierakonna asutajaliige Meelis Atonen, kes ütles, et põhiseadus ei sunni erakonnajuhte valetama. "Palun vaikige kui nii tegite. Põhiseadus ei käskinud teie valimisprogrammis valetada, et maksukoormus ei tõuse. Ärge end uuesti valetades lolliks tehke. Mind see valetamine ja vassimine vihastab kõige rohkem," kirjutas Atonen sotsiaalmeedias.

"Selle põhiseaduse rahvahääletuse jutuga enda katmine - mage lugu," lisas Atonen.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles usutluses ERR-ile, et tema eelmisel sügisel antud lubadus, et maksud ei tõuse, käis tollase, Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuse ning 2023. aasta riigieelarve kohta. Vastates, miks valimiskampaanias maksutõusudest vähe räägiti, ütles Kallas "Vikerhommikus", et põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna.